Sepikoda

Suur-kirjurähn         Dendrocopos major    

Nii toimetab meie suurima arvukusega suur-kirjurähn kellele on talvise ajal oluliseks toiduks okaspuude seemned (kuusiku läheduses kuusekäbid, männikus männikäbid).

Sepikojas kuhu suur-kirjurähn käbisid toob, et nendest seemned välja toksida ei kuuldu kevadiselt kaugele kostvat trummeldamist vaid vaiksemat ja asjalikumat toimetamist sepikojas kus lind kinnitab käbi kas oksakaenlasse või tüveprakku. Talvel on peamiselt putuktoidulisel suur-kirjurähnidel seemnetoit heaks aseaineks, et kevadiseks pesitsusajaks valmistuda. Lennutiivaga kuuseseemneid näeme metsa alusel lumel hulgaliselt alates märtsikuust, kui käbi kattesoomused päikese mõjul avanevad ja seemned lendu lasevad. Aga ütleme veel, et tuhande kuuseseemne kaal küündib heal juhul kümne grammini seega ka usin tegutsemine sepikojas, et hinnatud toidust kõht täis saada.

Kuusekäbi murdunud puu tüves

Talvise käbisöömise jälgi märkame meie alles kevadel või suvel, kui töödeldud käbid lume alt välja sulavad.

Suur-kirjurähnide vaatlused: LINK

Sepikoja alune