Kirjutas ja pildistas Uudo Timm
Lendorav ehk harilik lendorav Pteromys volans
On jälle saabunud aeg kui tuleb tunnistada, et Eesti on ikka suur ilmariik. Kui lääne saartel ja Lääne-Eestis on kevad üsna kaugele arenenud ja nii mõneski kohas õitsevad juba ülased, siis Alutagusel on vaatamata viimasele soojalainele jätkuvalt kohati veel päris palju lund.
Sellele vaatamata on nii siin talvitunud kui ka varased naasnud rändlinnud muutnud metsad üsna häälekaks. Varastel hommikutundidest käib rähnidel agar trummeldamine. Käib pesitsusterritooriumite hõivamine ja sellest konkurentidele märku andmine, aga samuti uue kinnisvara rajamine.
Eelnevatel aastatel rajatud pesaõõnsused võetakse kasutusele teiste liikide poolt. Konkurents nendele on väga tugev.
Noorendikes, välja arvatud mõnedes säilikpuudes, õõnsusi ei saagi olla. Ka majandusmetsades on õõnsusi vähe, sest rähnid valivad endale pesa rajamiseks ikka ka sellise puu, millel tüvemädanik juba puidu pehmemaks teinud. Selliseid puid leiab ikka enamasti vanadest metsadest. Suur-kirjurähnide ja vahel ka valgeselg-kirjurähnide rajatud õõnsused on ka lendoravate peamisteks pesa ja varjekohtadeks.
Hiliste õhtutundideni kuuleb nüüd lendorava elupaikades punarindade, käblikute ja rästaste laulu. Hämaruses vilistab mõni värbkakk ja huikab händkakk.
Mängulende teevad nii metskurvitsad, kui tikutajad. Vahel kostab metsas üle lendavate hanede kaagutamist.
Kui rästad ja punarinnad on oma laulu selleks õhtuks lõpetanud on lendoravatel aeg oma pesaõõnsusest välja tulla oma toimetusi teha.
