Rajakaamera ülesvõte, videosalvestus ja foto LK-team
Pruunkaru ehk karu Ursus arctos
Osal põldudest on põllumeestel veel kaer koristamata ja jahimehed jätavad loomadele mõeldud söödapõldudelt vilja hoopis võtmata ning kaerapõlde pruunkarud külastamata ei jäta. Kaerapõldude külastamist alustati siis, kui terad said vahaküpseteks. Päevase aja veedavad sellised isendid kaerapõldude läheduses olevates metsatukkades. Täiskasvanud vanaloomad siirduvad ettevaatlikult söömale pimeda saabudes, aga nooremaid ja kärsitumaid tegelasi võib kaerapõllul kohata juba õhtu hakul. Oma nn kodupiirkonnas tegutsevad loomad viljakoristuse lõpuni, et tarbida süsivesikute rikast toitu ehk teravilja ja nende rohtseid osised. Tallamisega tekitavad karud põldurile veidi kahju, aga need jäävad tavaliselt tagasihoidlikeks.
Vaatame kus ja millest suured loomad toituvad?
Aeg hakkab niikaugele jõudma, et sarapikes käivad karud pähklipuid räsimas. Sarapuude murdmisega keegi teine loomadest hakkama ei saa.
Pohlad küpsevad, aga jäljed jäävad. Pruunkaru hambumus ei võimalda neil palukaid puruks närimist
Karude jäetud „hunnikute“ järgi saame otsustada millest on loomad toitutud. Väljaheited näevad välja hoopis teisematena, kui ollakse käinud mõne „tuttava“ mahajäetud talu viljapuuaias, aga õunu leitakse ka metsõunapuudelt ja nende alt.
Jõhvikasoodesse karudel veel asja ei ole. Vastu sügist ei ole märgata sipelgapesade lõhkumisi. Heinategu jäi põua tõttu kesiseks ja silopalle karud lõhkuma ei tiku, sest ei kuulu nende toiduratsiooni. Üle käiakse vaatamas nii jahimeeste pandud soolakuid kui lisasöötmise platse.
Kui karu on leidnud metsa alt raipe ja koht jääb kõrvaliseks, siis ei lahku loom selle juurest enne kui kõik söödud saab. Teadupoolest jahihooaeg kestab ja raibet võib metsa alla jääda jahipraagist.
Täiskasvanud pruunkarud liiguvad üksikult. Emakarud, kellel aastavahetuse paiku pojad sündinud, lähevad ka koos poegadega talvituma.
Sekeldused ja muu jama käib sagedamini kaasas koos noorte karudega, kes praeguseks üle pooleteise aasta vanad. Nemad olid sunnitud hiliskevadel enne täiskasvanud loomade innaaega alustama iseseisvat elu. Noorloomad peavad leidma omale eluala ja nii peab laiemalt ringi liikuma. Muidugi uudishimutsetakse sest paljud ohud pole veel tuttavad ja muidugi tehakse „rumalusi“, mis võib neile isegi elu maksta.
Mesilate rüüstamisest, mis elamute läheduses hoiduvad üldjuhul inimpelglikumad vanaloomad, aga noorloomad teevad sagedamini selliseid „sigadusi“…
Rändmesilates, kus mesitarud kanarbikukorjele viidud, annab päris häid tulemusi tarusid piirav korralik elektrikarjus, mis karud päris hästi mesilast eemal hoiab.
Tuletame meelde, et karujaht algas 1. augustil ja metsas teave levib mis on loomad muutnud ettevaatlikuteks.
