Suur-laukhani Anser albifrons
Sügisrände aegu märkame suur-laukhanede ülelendavaid parvi, aga nendest rändeparvedest kostuvad häälitsused on teiste hanede ja lagledega võrreldes hoopis meloodilisemad ja heledamalt kõlavad ning see sunnib märkaja rändeparve poole kindlasti pead tõstma.
Sügisrände ajal suur-laukhaned meie rannakarjamaadele ja põldudele peatuma ei jää. Ainult tugevate tormituultega, mis lääne- või lõunakaartest lõõtsuvad, võivad sundida laukhanesid maanduma, aga vahel ka üksikuid linde, kes rändel väsinud.
Kliima soojenedes on hanede ränne jäänud meil hilisemale ajale. Kuigi rändetipp hakkab läbi saama võime viimaseid suur-laukhanede seltsinguid märgata ülelennul veel novembri lõpus ja detsembri alguses, aga eks kõike oleneb ilmadest.
Seega võime suur-laukhanede läbirändavaid parvesid kohata üle Eesti ja mitte ainult rannikul. Läbirändajaid võiks täna sügisel olla umbes paarisaja tuhande ringis.
Suur-laukhanedega võivad sageli segaparvedes koos rännata rabahaned.
Suur-laukhaned
Suur-laukhanede liigitunnus - valge laik nokatüvikul hakkab silma isegi lennupildis, eristades neid selliselt teistest hanelistest. Valge lauk on päris suur ulatudes nokatüvikust laubani ja nende hanede nokk on tumeroosa tumeda nokaküünisega. Tänavu suvistel noorlindudel puudub veel liigitunnus ehk valge lauk ja nende nokk paistab tumedamana.
Suur-laukhanedel on tumepruunid nii pea-,kaela- kui seljasulestik. Alapoole sulestik valkjaspruun ja jalgade värvus oransh sarnaselt rabahanedele.
Lennupildis on näha vanalindude kõhul tumedaid ristvööte, mis noorlindudel samuti puuduvad. Valged kattesuled on märgatavad tagakõhul ja saba alapoolel.
Tänavusuviste noorlindude kaal võib olla juba paar kilo, täiskasvanul ja suurel isalinnul võib kaal ületada isegi kolme kilo.
Looduskaitsealused väike-laukhaned mainime lihtsalt ära kui sugulasliigi sest nende arvukus on kogu maailmas pea olematuks kahanenud.
Suur-laukhanede vaatlused: LINK
Hanede rändeparv
