Mustvaeras Melanitta nigra
Sügisrände aegu jäävad silma suured parved tumedasulelistest sukelpartidest, on nad siis mustvaerad või tõmmuvaerad. Eesti loodetipp on nende sukelpartde rände jälgimiseks igati sobiv.
Aga need sukelpardid rändavad kahes erinevas suuremas laines: kuni oktoobrikuu teise pooleni olid rändel isalinnud, kuid alates oktoobri viimasest kolmandikust rändavad emalinnud koos noorlindudega, kelle sulestik sarnaneb isalindude sulestikuga.
Mustvaerad pesitsesid tundraaladel ja isalindude sulgimisränne oli juba juulikuus rannikualadel märgatav kui madalal vee kohal lendasid sinikaeltest veidi suuremate mustade lindude ahelikud. Emas- ja noorlindude läbiränne sai alguse juba augusti lõpus ja sellest ajast toitusid musttvaerastest sukelpardid meie rannavetes.
Mustvaeraste vaatlused: LINK
Tõmmuvaeraste rändeparv
Tõmmuvaeras Melanitta fusca
Tõmmuvaeraste pesitsemine meie väikesaartel ja laidudel on väga väheseks jäänud. Viimase poole sajandi jooksul on pesitsejate arvukus vähenenud viis korda. Läbirändajaid on veel senini arvukalt.
Tõmmuvaeraste vana- ja noorlinde eristab mustvaerastest lennupildis hästi märgatav erevalge ja kaugele paistev tiivaküüdus.
Isalindude sulgimisränne sai alguse juba juuli teisest poolest alates, aga nende lahkumine meie vetest kestab veel oktoobrikuus. Nende sulestik paistab pigem mustana, silma ümbritseb valge laik ja nokk paistab luukollasena sarnaselt jalgadele. Suured isaslinnud kaaluvad kuni paar kilo.
Emas- ja noorlindude sulestik mustjalt pruun ja erevalgest tiivaküüdusest mis lennul paistab me juba rääkisime. Peasulestik ja nokk mustjad, jalad ruuged. Nii emas- kui noorlindude alapool on veidi heledam ja noorlindude kaal võiks praegu olla umbes kilo ringis ehk suurtest isaslindudest poole kergemad. Nende läbiränne venib novembrikuu teise pooleni.
Mõlemad vaerad toituvad sukelpartidele kohaselt: rannakarpidest, vähilaadsetest, harjasussidest, aga ka pehmematest veetaimedest.
Tõmmuvaeraste vaatlused: LINK
