Pildistas LK team
Wulfi turbasammal
Wulfi turbasammal Sphagnum wulfianum
Wulfi turbasammalt kirjeldas maailmale esmakordselt 1860.aastal Tartu kooliõpetaja K.G. Girgensohn.
K.G. Girgensohn leidis uue samblaliigi Tähtverest ja nimetas selle mõisaomaniku K.E.R. von Wulfi nime järgi, kelle maadelt kirjelduse aluseks olevad taimed olid kogutud ja teaduslikult kirjeldatud. Wulfi turbasambla tüüpeksemplar asub Eesti maaülikooli sammalde herbaariumis, kuid leiukoht Tähtvere soos on praeguseks kuivenduse tagajärjel hävinud.
Wulfi turbasammal
Wulfi turbasambla tunneb huviline looduses kergesti ära oma võsu tippudes asuvate pallikujuliste peade ehk kapiitulumide ja tumedate ning rabedate varte poolest.
Heaks eristustunnuseks on ka see, et ainsa liigina meie turbasammalde hulgas on tal oksakimpudes olevate okste arv suurem kui kuus ehk oksi võib olla kimbus 7 kuni 13 ja neis laiuvaid 3-st 5-ni.
Wulfi turbasammal kasvab hõredate mätaste vahel, aga harvemini „tiheda muruna“. Ikka rabastunud või soostunud okasmetsades, aga samuti soode äärealadel, kuid varjulistes kasvukohtades, olles päris sagedasti leitav.
Vääriselupaiga tunnusliigi levikut pärsib nii metsade kuivendamine kui suurte puude kadumine vanades metsades ja muidugi lageraided.
Eestis on Wulfi turbasammal arvatud looduskaitsealuste liikide kolmandasse kaitsekategooriasse ökoloogilise nõudlikkuse tõttu ja tegu on vääriselupaiga tunnusliigiga.
Veebis kord aastas ilmuva ajakirja Samblasõber numbritega saab huviline tutvuda: LINK
Miks me vääriselupaikades (VEP) kasvavaid liike tutvustame?
Keskkonnaamet soovitab metsaomanikele. Kui teie metsas peaks leiduma VEP registris leiduvaid, võtke ühendust Keskkonnaametiga aadressil: info@keskkonnaamet.ee
Keskkonnaameti metsahoiu spetsialistide abiga on metsaomanikul võimalik sõlmida leping VEPi kaitseks ja saada VEPi säilitamise eest hüvitist. Samuti võtke ametiga ühendust kui metsaomanik arvab, et tema metsakinnistul võiks asuda vääriselupaik ja ta soovib sellele kinnitust.
Metsaomanik loe vääriselupaikadest lähemalt: LINK
