Jääkosklaid kohtame veel päris tihti

Eingereicht von Looduskalender - Mi., 30.11.2016 - 12.12
Autorid

Foto Arne Ader

Textkörper

Sinikael-pardid ja jääkosklad. Mõrtsuka järv

Sinikael-pardid ja jääkosklad. Mõrtsuka järv

 

Jääkoskel          Mergus merganser

 

Jääkosklad on suured nende pikk ja süstjas keha viitab sukelduvatele partidele. Kohtame neid nii jäävabades sisevetes, kui rannikumeres. Arne pildil näme neid seltsimas ujupartidega. Varatalve edenedes ning jääkaane tekkides kolitakse, kas lõuna poole või lennatakse sisemaalt rannikumerele, kuhu ka võimalusel talvituma jäädakse. Jääkosklad rändavad päevasel ajal.  

Praegune jääkosklate puhkesulestik erineb kevadisest kirkast hundsulestikust. Kadunud on säravvalge isaslindude sulestikust. Mõlemate sugupoolte sulestik näib tuhmim: vaid emaslinnu pruunil pealael võime märgata peatutti. Emaslindudele sarnanevad ka tänavused noorlinnud.

Jääkosklate pikk ning tipust konksjas nokk viitab sukeldudes kalastavatele lindudele. Talvisel merel jääkosklaid jälgides võib vahel tähele panna, et kalu püütakse süstemaatiliselt kogu seltsinguga ning seejuures saadakse jagu ka suuremast saagist.

Toiduratsiooni kuuluvad kõikvõimalikud ujuvad, aga samuti merepõhja elanikud. Vee all suudetakse olla pikalt, orienteerutakse lahtiste silmadega, mistõttu otsitakse tuulevaiksemaid paiku, kus lainet vähem, mis vee alust nähtavust võib segada.

Rannarahvas on pihlakate rohkust seostanud tormise sügisega ning viimase paari kuu jooksul on merel vaikseid ilmasid tõepoolest nappinud.

Viimase nädala jääkoskla vaatlused: LINK

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.