Jääkoskel Mergus merganser
Jääkosklate seltsinguid kohtame soojal, sajusel ja suurveega aastavahetuse ajal pea kõikjal.
Jääkosklad
Jääkosklad paistavad suurte sukelpartidena ja nende kehapikkus jääb kuuekümne sentimeetri ringi. Suuremate isaslindude kaal ei küündi päris kahe kiloni ja suuremate emaslindude kaal jääb alla pooleteise kilo. Tiibade siruulatus lennupildis jääb veidi alla meetriseks. Isaslindudel märkame valgeid tiivaküüduseid.
Tänavuste noorlindude sulestik sarnaneb talvel emalindude pruuni peasulestikuga, aga nende seljasulestik paistab pruunikamana.
Isaslindudel algas sulgimine kirkamasse hundsulestikku juba oktoobris ja nii paistab nende alakeha roosakamana.
Jääkosklad hangivad oma toidu kuni nelja meetri sügavusest veest ja vaatleja paneb tähele, et vee alla suudetakse jääda päris pikaks ajaks. Püütakse isegi suuremaid kalu, sest jääkosklate ülanoka servadel on kuni viisteist nn hammast. Põhjaloomastikust otsitakse erinevaid merekarpe kui molluskeid.
Tormipäevadel otsitakse merel varjulisemaid rannikusoppe, kus lainetus väiksem ja ka vee läbipaistvus suurem. Vahel võime jääkosklate seltsingus märgata ka mõnda väikekosklat.
Jääkosklate vaatlused: LINK
