Foto Arne Ader
Lageraie. Kõrvemaa
Uus metsaseaduse muudatus, millega alandatakse kuuskede raievanust kahekümne aasta võrra, kuigi Eesti metsade olukord spetsialistide sõnul üha enam muret tekitab, tõi peale justiitsministeeriumisse kooskõlastamisele saatmist kaasa protestilaine nii keskkonnakaitsjate, kultuuritegelaste, teadlaste kui ka tavakodanike hulgas. Ministeerium väidab, et neid on protsessi kaasatud, osapooled ise aga nimetavad seda näiliseks kaasamiseks, mille tegelik eesmärk on oponente reaalsest kaasamisest eemal hoida.
Praeguse metsanduspoliitika vastu on nii keskkonnaühendused kui ka riigist sõltumatud eksperdid (Asko Lõhmus, Raul Rosenvald jt), keda seaduse järgi peaks metsanduspoliitika kujundamisse kaasama. Tegelikkuses surutakse neid sellest protsessist kõikvõimalike vahenditega üha kaugemale, kusjuures nii Tartu Ülikooli kui Eesti Maaülikooli teadlased on korduvalt selgitanud, et praegust intensiivset raiepoliitikat aetakse elurikkuse ja tulevaste põlvkondade arvelt. Paraku ei lase riik end sellest häirida.
Rahulolematutele kodanikele muutub üha ebaselgemaks, kelle huvisid võimuladvik õigupoolest esindab. Keskkonnaministeerium paistab olevat unustanud, et kodanikud maksavad riigiaparaadi toimimiseks makse ning riigiaparaat omakorda peaks tegutsema nende huvides.
Viimaste nädalate jooksul käivitunud rahvaalgatus on sündinud seetõttu, et juba üle viieteistkümne aasta on keskkonnaministeerium järjekindlalt eemaldunud säästva metsanduse põhimõtetest ning üha lähenenud tööstusliku riskikapitalisti loogikale, kes tahab müüa kiiresti ja tahab müüa palju. Tõsiasi, et suurele peole järgneb suur pohmell, teda ei heiduta. Kuu alguses alustasid metsanduspoliitika vastast kampaaniat keskkonnaühendused, sellele järgnes omakorda saja ühe mõjuka kultuuritegelase avalik pöördumine ning petitsioonikeskkonnas algatatud allkirjakogumine, millele on hetkel käe alla pannud üle viie tuhande inimese.
Eesti Rahvusringhääling pole kajastanud ei keskkonnaühenduste kampaaniat, kultuuritegelaste avalikku kirja ega ka sotsiaalmeedias käivitunud metsanduspoliitilist dialoogi, ehkki neile on selle kohta korduvalt pressiteateid saadetud. Rahulolematud kodanikud on pöördunud ka ERRi eetikakomisjoni poole, seni pole sealtki midagi vastatud.
Reedel toimuva metsanduspiketi ajakava:
13:00 Rahvas koguneb Keskkonnaministeeriumi ette aadressil Narva mnt 7a (Foorumi hoone sisehoovis). Piketi korraldajad Züleyxa Izmailova ja Linda-Mari Väli esinevad selgitavate kõnedega. Keskkonnaministeeriumile antakse üle Aasta Puupea tiitel, millega kaasneb kunstnik Edward von Lõnguse mastaapne kunstitöö.
13:45 Rahvas alustab rongkäiku Keskkonnaministeeriumi eest Riigikogu ette. Teel jagatakse lendlehti ning informeeritakse inimesi praeguse metsanduspoliitika ohtudest.
14:30 Toompeale kogunenud pikettijad annavad Riigikogu saadikule Rainer Vakrale üle 101 kultuuritegelase poolt koostatud avaliku kirja ning tuhandete inimeste allkirjastatud petitsiooni, millega nõutakse säästvamat metsanduspoliitikat, kodanike kaasamist poliitilisse otsustusprotsessi ning keskkonnaministeeriumi tegevuse riiklikku uurimist, selgitamaks välja, kes täpselt ja millistel põhjustel on vastutavad jätkusuutmatu ja elurikkust ohustava metsanduspoliitika eest.
Viisi võtavad üles Indrek Tammoja ja Marten Kuningas.
Olukorrast annab ülevaate EPL ilmunud Linda-Mari Väli artikkel Riigi laastav ja silmakirjalik metsanduspoliitika ehk miks me korraldame reedel piketi metsaseaduste muudatuse vastu: LINK
