Pildistas LK team
Tüviksammal
Harilik tüviksammal Climacium dendroides
Tüviksammal kasvab nagu puu, kelle oksad on koondunud samblavarre ülaosasse ehk tegu ongi puukujulise samblaga, mille pikemad varred võivad sirguda vaid viieteist sentimeetristeks.
Peenike ja sirge tüvi on kaetud tumepruunide soomusjate lehtedega, aga oksad võivad olla kas tumerohelised või kollakalt rohelised, mis võivad isegi kergelt läikida.
Tüviksammalt võib leida kasvamas hõreda muruna, aga sel juhul jääb samblatüvi lühemaks või üksikult teiste sammalde vahel ja meie looduses teist sarnast sammalt ei kasva.
Tüviksambla lehed on tõeliselt pisikesed ehk vaid paari millimeetri pikkused ja kuni kolmveerand millimeetri laiused.
Kasvukohtadena eelistab kena sammal niiskemaid või suisa märgasid kasvukohti: soostunud metsades, soo või lodumetsades, aga sammalt võime leida ka niiskematelt sooniitudelt.
