Pildistas LK team
Metsakähariku kasvukoht
Metsakäharik Rhytidiadelphus triquetrus
Arutleme veidi nii sammaldest kui samblikest. Lihtsustatult ei ole asjalood nii, et samblad kasvavad maapinnal ja samblikud puudel. Nimetatutest tekitavad segadust väga sarnased nimetused – sammal ja samblik. Samblikke kasvab nii maapinnal, puudel kui kividel, aga veidi vähem kui neljakümne aasta eest liigitati neid veel taimeriiki ehk siis sammaldele päris lähedasteks.
Nüüdseks teame, et samblikud kuuluvad seeneriiki olles ka liitorganismid, kuid neid liigitatakse domineeriva seene järgi. Meie looduses kasvab suursamblikke üle kolmesaja ja pisisamblikke üle kahe korra rohkem. Aeglase kasvuga samblikel on raske teiste taimedega konkureerida, kuid nad omavad võimet, et asustada teistele taimedele sobimatuid paiku: kive, puutüvesid, betoonrajatisi jne.
Metsakäharik on sammal, mis kasvab viljaka mullaga metsades ehk laane- ja salumetsades, aga metsakäharik ei talu otsest päikesepaistet ja nii ei saa sammal metsast eriti kaugemale kasvada. Nimegi on saadud metsas kasvav samblik lähtuvalt kasvukohast ja lisaks võib teda pidada käharamaks sambla liigiks, sest silma hakkavad just metsakähariku okste käharad tipud, mis on paksenenud ja ebakorrapäraselt harali lehtedega.
Metsakäharik
Metsakäharikud on kõrge kasvuga: üldjuhul viieteis sentimeetrised, vahel isegi kõrgemad ja võivad kasvades moodustada meie metsade kohevaima samblavaiba.
Metsakähariku lehed võivad olla isegi südamekujulised või kolmnurksed, aga laiad ja munajad teravalt sakiliste servadega kogu ulatuses, mille ülaserv on väljaulatuv, pikkust poole sentimeetri ringis, aga laiust paar millimeetrit vähem.
Metsakäharikud paljunevad eoste abil, aga eoskupraid märkame harva need valmivad talvel ja levivad kevadel.
Matsaalusesse samblavaipa varjuvad ja talvituvad putukad, liblikad, ämblikud, hiired ja kes veel, aga metsades pesitsevad linnud kasutavad sammalt pesamaterjalina.
Käharikumets
