Pildistas LK team
Päikesevalgus toidab loomi b-vitamiiniga
Karu ehk pruunkaru Ursus arctos
Kõik meie karud on ärganud ja hulguvad ringi. Varasemad ärkajad olid märtsikuu soojade ilmadega isakarud, aga soojalaine lõpul märgati jälgi, mida jättis emakaru koos talvel sündinud poegadega.
Aprillikuu külmad ja lumesajused ilmad peatasid looduse arengu. Suured kiskjad otsisid peale talveund toiduks raibet metsa alt. Elu sipelgapesades viis karud sipelgapesade juurde, sest oma elualal teavad karud, kus need asuvad.
Tänaseks on uus soojalaine taimekasvu edenemist järgi aidanud ehk karud otsivad söögiks proteiinirikkaid tupp-villpeade kollaseid õisikuid, mis kasvavad rabades, madal- või siirdesoodes, aga samuti lodumetsdes ja rabastuvates männikutes. Sarnastest kohtadest leiavad loomad möödunud aasta jõhvikaid, mida ahmitakse süüa koos turbasamblaga.
Selliste soojade ilmadega hakkavad karudele sobilikud taimed söögiks tärkama. Karud otsivad põdrakanepi kasvukohti, mida raielankidelt leiab. Aga samuti naati, mets harakputke, seaohakat ja muud tärganud rohelist, kuid võililleaega karud juba maha ei maga.
