Pildistas LK team
Käopäkk
Harilik käopäkk Lathraea squamaria
Käopäkk on sajaprotsendiline parasiit- ehk nugitaim ja ei ole meil sugugi haruldane. Uhket taime näeme vaid õitsemise ajal alates aprilli lõpust ja maikuul. Juunikuus kaob taim loodusest kuni tuleva aasta õitsemiseni.
Hariliku käopäki kasvukohtadeks jäävad niisked ja toitaineterikkad metsad. Kaunid parasiidid on seotud kas sarapuu või lepaga, imedes orgaanilisi toitaineid nimetatud puude juurtest.
Õitsemise aegu ei märka me käopäkil ühtegi rohelist lehte, seega puudub taimel klorofüll, mistõttu ei saa taim omale fotosünteesi abil tärkliseid ja suhkruid moodustada. Mis jääb sellisel taimel muud üle kui puude juurte kaudu omale toitaineid hankida?
Käopäkk
Hariliku käopäki õitega vars võib kasvada kuni veerand meetriseks, paistes silma lihava olemuse ja tugevate roosakat tooni õitega, sarnanedes tavalisele taimele, mille maapealseid roosasid õisi tolmeldavad putukad.
Seemned valmivad jaanipäeva paiku ja pudenevad maapinnale. Kui seemnest areneb taim, kes leiab omale peremeespuu, kasvades sarapuu või lepa juurteni, siis esimese õitsemine võiks toimuda alles kümne aasta möödudes.
Lehekõdusse jääb käopäka valkjas risoom, mida katavad taime muundunud lehed ehk soomused ja nende kaenlas arenevad suvega pisikesed kobarõisikud ehk nõnda valmistub taim järgmise aasta kevadiseks õitsemiseks.
Kasvukoht
