Kirjutas ja pildistas Kristel Vilbaste
Pildistas LK team
Mesilased käivad tarust võililledel poolesaja meetri kaugusel
Harilik võilill Taraxacum officinale
Kevadel on üks taim, kelle tulemist ma jäägitul naudin. See on võilill.
Tänapäeva taimetargad on leidnud, et erinevaid võililleliike kasvab Eestis 165. Aga ega neid taimetarku meil kuigipalju olegi, kes kõikidel erinevatel liikidel vahet suudavad teha. Ja seepärast armastataksegi rääkida vaid harilikust võilillest.
Minul on linnakodus üks ala, kus ma lasen sellel eestimaisel kullal rahulikult ära õitseda ja alles siis niidan. Sest võilill peab aias olema.
Kasvõi selleks, et laste pisikesed pead saaksid pärja pähe.
Maal on mul aga õunapuuaed, mille aastas paar korda niitmine tagab selle, et mesilastel on kevadel kuhu tulla. Võilill ei suuda kasvada pika heina sees.
Võilill
Võilille kõrvale kükitades märkame kõigepealt tema ilusaid kollaseid õisi… ja siin ütlevad taimetargad kohe jälle, et see ilus kollane õietutt polegi õis, vaid hoopistükis suur sajast kuni kahesajast keelõiest koosnev korvõisik. Kogu seda suurt kollast korvi katavad väljastpoolt pikad rohelised kattelehed, mis öösel ja vihmasajus õietupsud varjavad.
Kattelehed peidavad käharpea meie eest ka siis, kui oleme mõned kaunid võililleõied tuppa vaasi toonud. Ja vaasilill ei ole võilill, mitte üks teps. Ja sellised rohelise kelluka kujulised on ka veel puhkemata õied.
Kollapeadest teevad mesimummud põnevat kreemjat, samas kiiresti kristalliseeruvat mett.
