Pildistas LK team
Metsmaasikad Põhja-Eestis
Metsmaasikas Fragaria vesca
Tavaliselt saame esimesi küpseid metsamaasikaid Põhja-Eestis suhu pista jaanipäeval. Tänavuse aasta vilu kevadsuvi ei ole maasikaaega saabuma sundinud. Mõnel päikeselisemal metsalagendikul küll maasikad punetavad, aga viljadel ei ole veel tavapärast hõrku lõhna ja maitset.
Maasikaid võime kasvamas leida kindlasti puisniitudel või leht- ja segametsadest. Kuid lagedatel metsaraiesmikel leiame häid kasvukohti enne kui lehtpuuvõsa võimust võtab. Saagikad on päikesele avatud kasvukohad, kas põllupeenarad või looalad, kraaviperved, aga samuti vähem sõidetavate teede veered.
Metsmaasikad on meie looduse üks maitsvaim ja aromaatse viljakehaga ebavili,mis on maasikataime õietelje pikendus. Vilja peal märkame pähklikesi, mis peidavad endas metsmaasika seemneid.
Maasikalehtede alaküljed ja varred on kaetud harvade karvadega. Päikeselistel kasvukohtadel tunduvad kolmetised saagja servaga maasikalehed peaaegu nahkjad, kuid varjumaasikate lehed jäävad hoopis õhemateks.
Suvega kasvatab metsmaasika taim kuni neli meetri pikkust võsundit, mis võimaldavad mitmel uuel taimel kasvama hakkata.
Seemnetest maasikataim rohus kasvama ei hakka, aga paljandunud maapinnal kuhu linnud või mutukad on seemne viinud, hakkab taim seemnest idanema küll.
