Harilik toomingas Padus avium
Toomingad kasvavad nii alusmetsades kui võsastikes, aga on kõige nähtavamad metsaveertes ja jõgede kaldaaladel, kus nende kevadine õitsemine paistab kaunilt välja. Kuid kõikjal kasvav tavaline põõsas võib vahel sirguda ka suureks puuks. Noores eas kannatavad toomingad varjulist kasvukohta. Vähesel määral võisime ka tänavu märgata toominga-võrgendikoi kahjustusi, aga needki puud kasvatavad juba uusi lehti.
Toomingamarjad
Toomingad kasvatavad musti luuvilju ja need nn toomingamarjade viljaliha tundub süües kootava toimega, kuid sisaldavad hulga vitamiine ja maitsevad mõnel aastal mahlakalt magusad.
Mürgised on toominga luuviljade seemned, mis sisaldavad puruks närimisel sinihappeglükosiidi ja amügdaliini, mis annab toomingatele iseloomuliku lõhna. Teadma peab, et juhul, kui kogemata luuvili siiski alla neelatakse, ei juhu midagi halba, sest toominga luuvili inimese seedekulglas ei lagune.
