Käblik Troglodytes troglodytes
Karl Anderi kaunis käbliku elutegevust jälgiv video peaks seda vähemärgatavat, aga vilgast ja väsimatut peamiselt metsalindu kenasti huvilistele tuttavamaks muutma.
Kohal need pöialpoisist veidi suuremad linnud on ning isaslindude laul kuuldub nende umbes hektari suuruselt territooriumilt, kus teisi samasoolisi ei sallita - lauldakse partnerile. Osa linnusõpru peab käbliku laulu kaunimaks ööbiku omast, aga Teie võite kuuldu põhjal juba ise otsustada.
Elupaigaks valitakse risune metsaalune või rägastik tuulemurrus, mõni padrik, aga vahel isegi mõni metsikuvõitu aed. Peitumisvõimalusi peab pisikeste lindude elukohtades jaguma, seetõttu jäävad nad sageli vaatajate eest varju. Toitu otsitakse maapinnalt, põõsatest, madalamatelt puude okstelt, risukasadest – putukaid, limukaid, ämblikke… Oma suht pikkadel jalgadel joostakse või toimetatakse maru kiiresti - justkui hiir, kellele mingil hetkel tiivad külge kasvavad. Maapinnalähedase, lühimaalise ja vuriseva lennuga linnud. Seda kõike võime videos märgata.
Kevadel ehitab isaslind enne emaslinnu saabumist päris mitu madalal asetsevat pesatoorikut nn mängupesa. Pesitsuskõlbuliku valib emaslind, kes suht suurele, kerajale pesale sisekujunduse ja -viimistluse sulgedega annab. Käblikutel on ilus pesa, kuhu esimene muna munetakse maikuu esimestel päevadel.
Isaslinnu laulu hakkab hommikul kostuma umbes tund enne päikesetõusu. Veidi pärast esimesi videvikulaulikuid: rästaid ja punarinda. Käblikud laulavad ka päevasel ajal, lõpetades õhtul vast pool tundi pärast päikeloojet.
Ümmarguse keha ning uljalt püstise sabaga pisikese olevuse kehapikkus jääb alla kümne sentimeetri, kaalgi kümne grammi ringi. Sulestiku erisused kirjeldab video vaataja juba ise.
Tore, et selliste laululindude arvukus ei ole langenud. Meie looduses pesitseb neid kaks- kuni kolmsada tuhat paari.
Käblikute viimase aja vaatlused: LINK
