Ronk ehk kaaren      Corvus corax 

Rongad söövad kõike, mis talvisel ajal kättesaadav, aga olulisele kohale suurte lindude toi­dulaual moodustavad raiped. Nende lindude terav ja tugev nokk ­annab neile võimaluse isegi surnud loomade luid purustada. Ronkade vanalinnud on autoriteetideks kogu kaarnakambale ja nii ei märka vaatleja ronkade omavahelisi kraaklemist kuna omavahelised lahkarvamused lahendatakse rahumeelselt.

Kaljukotkas ehk maakotkas     Aquila chrysaetos

Kaljukotkad on paigalinnud ja talvituvad oma pesitsuspaiga lähistel. Pesapaiku asustatakse aastakümneid ja paljude pesapaikade eellugu ulatub kirjanduses leiduvate viidete või suulise pärimuse järgi ülemöödunud sajandisse. Noored mittepesitsevad linnud hulguvad laialt ringi.

Kaljukotkas raipel ja nagu näete on Alutagusel veel lund

Veelinnuvaatlus Kunda jõel Anguse külas, mis asub Kirde-Eestis Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas.

Metskits

Metskits ehk kaber       Capreolus capreolus

Nagu näha on Alutaguse metsade all veel piisavalt lund hoolimata selle nädala sulailmadest.

Talvisel ajal saavad metskitsed söönuks umbes pooleteise kiloga ööpäevas. Metsaaladel eelistatakse mustikate kasvupaiku, samuti otsitakse igihaljaste pohlataimede lehti ja varsi ning isegi kanarbikku. Kuid metskitsede lemmikuks jäävad ikkagi mustikate varred.  

Talvituv jäälinnupaar saaki püüdmas. Õnneks olid nad ka edukad

Jäälind          Alcedo atthis

Värvika sulestikuga jäälinde võib jääda meile talvituma kuni sadakond. Linde võime kohata tegutsemas jäävabadel ja puhastel ning kiirevoolulistel jõgede lõikudel, ojadel, aga samuti allikatoitelistel kraavidel.

Kalatoidulised jäälinnud jahivad omale saaki madalas ja selges vees, kus läbipaistvust vähemalt kolmkümmend sentimeetrit. Tavaliselt on sellisteks paikadeks vooluvete ülemjooksud, mida ääristavad puud.