Fotod Arne Ader
Mets-lõosilm
Mets-lõosilm Myosotis sylvatica
Pikale veninud kevade võluks saame pidada ainult taimede pikka õitseaega.
Meie looduses kasvab vähemalt seitse lõosilma liiki. Suureõielisi, mis lillenoppija tähelepanu pälvivad on vaid kaks: mets-lõosilm ja juunikuus õitsemist alustav soo-lõosilm. Ülejäänud liigid on sedavõrd pisikeste õitega või madalad, et jäävad suures osas lihtsalt märkamata.
Nimest hoolimata kasvab mets-lõosilm inimeste poolt mõjutatud kohtades: parkides, kalmistutel, aedades või tee- ja metsaveertes ning puisniitudel, aga ikka kuivemates kasvukohtades.
Õitseaeg saabub maikuus ja kestab kogu juunikuu vältel. Lõosilmad on mitmeaastased taimed, kuid pole eriti pikaealised oma kasvukohtadel. Õied helesinised, vahel ka valged või roosad.
Paljudes keeltes kutsutakse taime hella nimega - “ära-unusta-mind” või “meelespea”. Selle nimega kutsutakse ka mets-lõosilma, aga just soo-lõosilm peaks see õige "meelespea" olema.
Soo-lõosilmad (Myosotis scorpioides) kasvukohad on niisked kraavi- või ojakaldad ja nagu juba öeldud algab nende õitseaeg juunikuus. Taim on mets-lõosilmast lopsakam ning õiteski on pisikesi erinevusi.
Mets-lõosilm
