Fotod Arne Ader
Sirelane seatapul
Perekond sirelased Syrphidae
Augustis kohtame neid herilasesarnaseid mutukaid tihemini ning neid tõrjutakse sarnaselt herilastele - arvatakse sirelastel olevat samuti mürgiastel…
Pole sirelastel astelt, seega pole ka salvamist põhjust karta – täiesti ohutu putukas. Sirelaste triibuline rüü lihtsalt matkib astlaliste välimust, mis osaliselt tagab neile, et linnud-loomad ei julge neid eriti puutuda.
Sirelane kesalillel
Sirelased on kahetiivalised, halva kuulsusega herilased nelja tiivaga. Sirelaste pea astlalistega võrreldes tundub tömbina ning tundlad on enamalt jaolt lühikesed. Kui olete veendunud, et Teie vaatevälja jääb sirelane, soovitaks julgelt tegelast lähemalt uurida. Tegu on tõeliste meisterlenduritega, kes sooritavad nii paigallendu ja vahel koguni tagurpidi lendu. Tavaliselt jääb sirelase kehapikkus ühe sentimeetri mõlemale poolele.
Arne piltidel nähtavad sirelaste valmikud võivad väliselt üsna erinevad olla, kuid sarnaste eluviisidega - lendavad päevasel ajal ning toituvad vaid õite nektarist. Tolmeldajatena on nad kõikjal asendamatud.
Sirelane jaapani harjasputkel
Vaatame, kuidas ja kus erinevate sirelaste vastsed arenevad.
Mudasirelanese/Eristalis tenax/ vastsed elutsevad tugevalt reostunud veekogu põhjamudas. Enne nukkumist ronib vastne veest välja ja nukk areneb mullas.
Herilsirelaste /Temnostoma/ vastsed elutsevad hoopiski surnud puidus.
Kägusirelaste /Volucella/ vaglad elutsevad kimalasepesades, kus nad toituvad surnud kimalasevakladest ning pesaprahist.
Suurim osa sirelaste vastsetest toituvad lehetäidest. Näiteks liigi /Syrphus balteatus/ vastne imeb oma arengu jooksul tühjaks kuni paar tuhat lehetäid. Niisiis igati kasulikud mutukad, keda oleks patt oma aiast eemale peletada.
Sirelased kuuluvadki kärbseliste sugukonda ning neid elutseb maailmas umbes 6000 liiki, meil Eestiski üle kolmesaja liigi.
Sirelane soo-ohakal
