Rasvatihane Parus major
Lõuna poole on „looduse kutsel“ rännanud just enamus meil tänavu ilmavalgust näinud noorlindudest. Pesitsevaid vanalinde võis meil suvel olla kolm-, nelisada tuhat paari ja osad nimetatutest pesitsesid suvel veel teiselgi korral.
Rasvatihaste talvine arvukus ületab suviste pesitsejate arvukust ümmarguselt kahekordselt – nii ongi nad meie arvukaimad talilinnud. Põhjast ja idast on juba lisaks saabunud ning veel saabumas arvestatav hulk talvitujaid.
Rasvatihased rivaalitsevad
Sügisel liigutakse ringi ja tegutsetakse salkades. Rühma liikmete vahel on nõrk side. Võime täheldada, et linnud hoiavad omavahel parajat vahemaad, kui puudel toituvad – liiga lähedale sattunud liigikaaslasele suhtes võetakse koheselt ähvarduspoos ja vahel võib minna kergeks nagelemiseks, kui hiljem saabunu ei mõista kiirelt taanduda.
Vastu õhtut salgad lagunevad sest iga lind peab leidma omale eraldi ööbimispaiga, milleks on kõik varjulised kohad kõlbulikud. Hommikul kogunetakse uuesti salkadesse ja nendes seltsingutega koos võivad liikuda teisedki värvulised.
Rasvatihaste välimikust ja käitumise iseärasustest juba siis, kui aeg on talilindudele söögilaud ülesse panna.
Rasvatihaste viimase kuu vaatlused: LINK