Suurim hiid-lehtervahelik seisuga 13. 09. 2010, läbimõõt 41 cm. Võrdluseks sandaal jalanumbriga 45

Rekord nr. 58. Hiid-lehtervahelik

21. sajandi esikümnendi lõpuaastail ilmusid meie tagaaeda Räpinas suured heledad seened. Loodustark sõber määras need hiid-lehtervahelikeks - Leucopaxillus giganteus.

Aastaks 2008 küündis suurima kübara läbimõõt 35 sentimeetrini ja minu blogipostituse sellest korjasid üles ajalehed ja internetiportaalid. Neist sain ma teada, et hiid-lehtervahelikud võivad diameetrilt kasvada kuni 40 sentimeetrini. Seened aga polnud pidurdava infoga kursis ning jätkasid vohamist. Järgmisel aastal käis neid filmimas juba Aktuaalne Kaamera ja et pilt igavaks ei jääks, palusid nad mul seene kõrval kitarri mängida. Muusika tegi  Leucopaxillus giganteus'ele ilmselgelt head, sest aastal 2010 saavutas vingeim neist rekordilise 47-sentimeetrise läbimõõdu, nagu näha ka juuresoleval 16. septembril 2010 klõpsatud pildil. Päev hiljem oli seen omadega valmis saanud ja muutus sujuvalt mitte just üleliia mõnusalt lehkavaks „lehmakoogiks“. Edaspidi pole nii suurt „satelliiditaldrikut“ enam ilmnenud, seenering ei kao aga kuhugi, jätkab laienemist ja selle murusuretavat jälge on ilusti näha ka Maaameti aerofotol. Viimatistel aastatel on krundist kolmes küljes umbes 60-70 meetri kaugusel hakanud vohama ka hiidmunakolooniad, kuid rekordiväärilist pole veel pildile jõudnud. Seeneriik võtab vaikselt ja malbelt maailma üle.

Aapo Ilves

http://aapoilves.blogspot.com/2010/09/hiid-lehtervahelikud-tagaaias.html

Porkuni lade Porkuni lähistel. Pildistas Vaido Otsar VikipeediA

Rekord nr. 59. Porkuni lade

Porkuni paemurd on üks vähestest paljanditest, kus saab näha Ordoviitsiumi ajastust pärit kivistunud merepõhja. Paljandunud on ülemine  ja noorem lade, mis kannab Porkuni nime. Paljandi kõrgus on 4,5 meetrit. Porkuni lademe aegseid settekivimeid on maailmas väga vähestes paikades. Porkuni paemurd on üks rikkalikumaid selleaegseid kivististe leiukohti maailmas. Siit on aegade jooksul esmakirjeldatud üle 150 kivistiseliigi, mis pärinevad 150 miljoni aasta tagusest ajast. Väga palju leidub siin stromatopooride ja korallide, peamiselt rugooside, kivistisi. Kivistisele Porkunioceras on antud nimi leiukoha järgi.

Ella Vikk Porkunist

Karisöödi, elanike arv 29 (1.01.2019)

Koordinaadid: 57° 33′ N, 26° 34′ E

Nr. 60. Naha - Eesti lõunatipp.

Eesti kõige lõunapoolseim tipp on endise Naha küla piirides. Tänapäeval jääb Karisöödi küla alale. Naha küla oli küla Võrumaal, Hargla kihelkonnas, Mõniste mõisa maa-alal.

Karisöödi koobas asub Peetri jõe maastikukaitsealal Karisöödi pargis. Park jääb Võru maakonda Mõniste valda. Pildistas Ilme Parik VikipeediA