Vaatame Eesti loodusrekordeid

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXIII osa

Postitas Looduskalender - R, 24.01.2020 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader 

Torm merel. Osmussaare põhjatipp

Torm merel. Osmussaare põhjatipp ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.81. Osmussaare maavärin 25.oktoobril.1976.

Võimsaim Eesti teadaolev maavärin. Magnituut 4,75 ja intensiivsus 6-7 palli. Osmussaare kirderannikul pangal toimusid suured varingud ja ka Tallinnas oli värinat tunda. Maavärina epitsenter oli Osmussaare põhjatipu lähedal merepõhjas ja hüpotsenter 10 kilomeetri sügavusel.

Rekord nr.82. Akste sipelgariik. Eesti suurim laanekuklase asurkond, rohkem, kui kahe tuhande pesaga.

 

Pildistatud 18.02.2019.

Rekord nr.82. Akste sipelgariik. Eesti suurim laanekuklase asurkond, rohkem, kui kahe tuhande pesaga.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXII osa

Postitas Looduskalender - R, 17.01.2020 - 10.10

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Narva jõgi ja Ivangorodi linnus

Narva jõgi ja Ivangorodi linnus ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.78. Suurima vooluhulgaga jõgi – Narva jõgi.

Veerohkuselt Eesti veerohkeim jõgi. Narva jõe keskmine vooluhulk on ca. 4000 kuupmeetrit sekundis, mis suurvee ajal kasvab kuni viis korda. Jõgikonna pindala on 56200 ruutkilomeetrit ja ta on veerohkuselt Neeva jõe järel teine Soome lahte suubuv jõgi. 

Nakri müür Piusa jõel

Nakri müür Piusa jõel ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.79. Suurima langusega jõgi - Piusa jõgi.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXI osa

Postitas Looduskalender - R, 10.01.2020 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Rekorrd nr. 75. Eesti sügavaim järv - Rõuge Suurjärv

 

Rõuge Suurjärv

Rõuge Suurjärv ( www.loodusemees.ee )

Asub Võrumaal, Haanja kõrgustiku loodeservas, Rõuge alevikus. Järv on tekkinud jääajast ja on Eesti sügavaim järv, keskmise sügavusega 11,9 meetrit ja suurima sügavusega 38 meetrit.

Rekord nr. 76. Eesti pikim jõgi - Võhandu jõgi

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XIX osa

Postitas Looduskalender - R, 27.12.2019 - 12.12

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

Foto Joel Berglund, VikipeediA

Rekord nr. 70. Vanim ebajärvekarp.

 

Ebajärvekarp ehk õhuke järvekarp       Pseudanodonta complanata

 

Elab Eestis jõgedes ja ka Peipsi järves. Karbi-uurija Henn Timm määras eri jõgedest püütud isendite keskmiseks vanuseks 18-22 aastat. Rekordiliseks osutus Navesti jões mõõdetud isend, kes oli elanud 32 aastaseks.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XVIII osa

Postitas Looduskalender - R, 20.12.2019 - 12.12

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader, VikipeediA ja www.naturfoto.cz

Sirelisuru lõhnaval kuslapuul

Sirelisuru lõhnaval kuslapuul ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.. 67. Eesti suurim liblikas – sirelisuru

 

Sirelisuru      Sphinx ligustri

 

Tegu on Eesti suurima liblikalisega üldse, tiibade siruulatusega kuni kaksteist sentimeetrit.

Harilik järvekarp

Harilik järvekarp. Foto VikipeediA

Rekord nr. 68. Vanim harilik järvekarp

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XVII osa

Postitas Looduskalender - R, 13.12.2019 - 16.16

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Hallhaigur pesal

Hallhaigur pesal ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 64. Võiste haigrukoloonia. 1990 lõpus kuni 550 paari, nüüd ca. 300 paari.

Eesti suurim hallhaigru pesitsus koloonia. 1990 aastatel pesitses seal koguni kuni 550 paari, tänapäeval ca. 300 paari.

Alpi-tumekoi. 21. sajandil maailmas teada ainult Saaremaalt.

Eestimaa Looduse Fondi (ELF) annetuskaart

Rekord nr. 65. Haruldaseim liblikas.

Alpi-tumekoi. 21. sajandil maailmas teada ainult Saaremaalt.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XVI osa

Postitas Looduskalender - R, 06.12.2019 - 12.12

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Seapilli järv. Paunküla veehoidla

Seapilli järv. Paunküla veehoidla ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 61.  Suurim paisjärv sisemaal – Paunküla veehoidla.

Asub Harjumaal Kose vallas. Veehoidla rajati 1960 aastal Pirita jõe paisutamisega Paunküla ja Ardu küla vahele: pindalaks 415,8 hektarit ja koos saartega 447,2 hektarit. Veehoidlal asub kümme saart, kus elab palju rästikuid. Rajatis oli mõeldudTallinna linna veega varustamiseks kuival aastaajal.

Vaata asukohta kaardilt: LINK

 

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XIV osa

Postitas Looduskalender - R, 22.11.2019 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Neeruti mõisa allee. Foto VikipeediA

Rekord nr. 55. Unikaalne Neeruti mõisa allee.

Neeruti mõisa vahtra allee on mõlemalt poolt kaherealine, mis on ise unikaalne nähtus. Allee rajati juba mõisnike ajastul.

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa

Joaveski juga. Loobu jõgi, Lahemaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 56. Unikaalne Joaveski joastik.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.