Vaatame Eesti loodusrekordeid

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXXIII osa

Postitas Looduskalender - R, 03.04.2020 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Mudaälves. Feodorisoo

Mudaälves. Feodorisoo ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 112.   Eesti veel kõige metsasem ja inimesteta piirkond - Alutaguse madalik.

Alutaguse madalikul on suurim Eesti metsasus, 78 % ning kultuurmaastikku on vaid 8 %.

Loe lähemalt: LINK

Rekord nr. 113.    400 kilomeetrine matk mööda kubermangu piiri.

Matkasportlane Joosep Tammemäe matkas 21. kuni 31. märtsini 2017 aastal piki endist kubermangu piiri Tõstamaalt Peipsini, valmistudes sellega EV100 juubeliperioodi avasündmusteks. 

Vaata ERR-i videot: LINK

Täiendus rekordile nr. 111. Nurmkanapaaril 19 poega

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXXII osa

Postitas Looduskalender - R, 27.03.2020 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja Kaarel Kaisel

Merikotkapaar

Merikotkapaar ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 109. Pikla kotkarekord.

Ühest punktist on vaadeldud Eestis merikotkaid 66 lindu ning see rekord sündis 13. märtsil 2016. Pärnumaal Luitemaa looduskaitsealal Piklas.

Kevadised tuuled ja püsiva jääkatte lagunemine olid kogu jää kokku pakkinud Pärnu lahe suudmeala ümbruses. See aga sundis ilmselt pea kõiki merejääd poegimiseks kasutavaid selle piirkonna hall- ja viigerhülgeid viimast jäävõimalust kasutama. Kevadine kotkaste rändeaeg ja suur hulk hülgeid ühes piirkonnas jääl seletab seda, miks selline erakordselt suur hulk kotkaid Pärnu lahe piirkonda kogunes.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXXI osa

Postitas Looduskalender - R, 20.03.2020 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA ja Arne Ader

Bothriocidaris Phaleni. Foto: Natural History Museum

Rekord nr. 106. Vanim merisiilik

Merisiiliku liigi leidis Palmse mõisnikuhärra Alexis von der Pahlen, kes õppis Tartu ülikoolis õigusteadust ja paleontoloogiat ning üliõpilasena avastas tollal vanima teadaoleva merisiiliku kivistise, mis kandis tema auks ladinakeelset nime - Bothriocidaris Phaleni.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXX osa

Postitas Looduskalender - R, 13.03.2020 - 10.10

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod VikipeediA

 

Euroopa angerjas      Anguilla Anguilla

 

Rekord nr. 103. Vanim püütud angerjas 

Eesti vanim angerjas on elanud 32 aastaseks. Tema püüdjaks oli Heiko Heitur, kes oli angerjaga ühevanune. Kala püüti Pühajärvest ja püügivahendiks oli und. Vanuse määramise meetod oli järgmine: kuulmekivi valati epoksiidivaiku ja lihviti seejärel ning pandi HCl lahusesse. Tavaliselt elab angerjas kuni kümne aastaseks.

Loe angerjast lähemalt: LINK

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXVIIII osa

Postitas Looduskalender - R, 06.03.2020 - 08.08

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Alumine Vaigas. Vilsandi

Alumine Vaigas. Vilsandi ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 100 Eesti esimene kaitseala - Vaika saared

1924 aastal liideti saared Kuusnõmme bioloogiajaamaga ja kuulutati looduskaitse-reservaadiks, mille ülevaatajaks nimetati Artur Toom.

1957 aasta looduskaitseseadusega loodi Vilsandi linnuriigist Vaika riiklik looduskaitseala.

Ülevaade Vilsandi Rahvuspargist: LINK

Metsalaulupidu Hüpassaares

Metsalaulupidu Hüpassaares ( www.loodusemees.ee )

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXVIII osa

Postitas Looduskalender - R, 28.02.2020 - 11.11

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader ja VikipeediA

Tsiistre rahvas jõhvikal. Kisejärv

Tsiistre rahvas jõhvikal. Kisejärv ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 97 Esimesed maailmameistrivõistlused

2010. aasta sügisel, peeti Emajõe-Suursoos, esimesed jõhvikakorjamise maailmameistrivõistlused.

Loe Maalehest: LINK

Tallinnas asub Eesti väikseim kaitseala nn “Roheline turg”, mille suuruseks on 0,05 ha ja asub vanalinnas, Pika tänava ja Olevimäe tänav nurgal.

Foto VikipeediA

Rekord nr. 98 Väikseim kaitseala Eestis

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXVII osa

Postitas Looduskalender - R, 21.02.2020 - 09.09

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Lepad. Raigastvere järv, Vooremaa

Lepad. Raigastvere järv, Vooremaa ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 94 Eesti suurim voorestik

Vooremaa pindala on ca. 977 ruutkilomeetrit. 

Loe artiklit Eesti Entsüklopeediast: LINK

 

Ihamaa luht. Alam-Pedja

Ihamaa luht. Alam-Pedja ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 95 Eesti suurim looduskaitseala

Alam-Pedja looduskaitseala pindalaga on 343 ruutkilomeetrit.

Vaatame Eesti loodusrekordeid - XXIV osa

Postitas Looduskalender - R, 31.01.2020 - 11.56

Rekordite rubriiki koostab Marek Vahula

Fotod Arne Ader

Laelatu puisniit

Laelatu puisniit ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr.84. Laelatu puisniit

546 liiki soontaimi ja üle 30 samblaliigi. Liigirikkaim taimekooslus nii Eestis,  kui kogu Põhja-Euroopas. Ühel ruutmeetri kuni 76 taimeliiki.

Botaanik Toomas Kukk. Laelatu puisniidu liigirikkus väheneb: LINK

 

Laugas. Kuresoo

Laugas. Kuresoo ( www.loodusemees.ee )

Rekord nr. 85. Suurim raba.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.