Osa keelemeestest arvab, et sõna „jõul“ on laenatud muinasskandinaavia keelest (jul) umbes tuhatkond aastat tagasi, aga on neidki uurijaid, kelle arvamuse kohaselt võib olla tegu meie omakeelse põlise sõnaga.
Jõulud algavad talvise pööripäevaga ja lõpevad mõni päev peale uut „ajastaega“, mis on maakeelne mõiste ning tähistab aastaringi. Väljendades maailmatunnetust ja teadlikkust aja ning elu ringkäigust laiemalt - maa ja ilma terviklikkusest.
Rahvakalendri ametlik uusaasta on seega nihkunud ebaõnnestunud kalendrireformide tagajärjel. Tegelikult peaks algama uus aasta esimesest päevast, mis on pikem, kui eelmine.
Nii algasidki muiste, sirvilaudade kasutamise aegu jõulud 21. jõulukuu päeval, 24. jõulukuu päeval oli vana-aasta õhtu ja 25. jõulukuu päeval algas uus aasta.
Seega olid jõulud maarahva jaoks aastavahetuse pühad.
Kui 17. sajandil tõsteti aasta ametlik algus 1. jaanuarile hakati seda nimetama „uueks jõuluks“ ja pööriaega „vanaks jõuluks“.
Huviline saab lähemalt tutvuda tekstiga Maavalla kodulehel: LINK
Varasemat ajaarvestust tutvustab ka Loodusemehe tuleva aasta kalender: LINK
