Ilves ehk harilik ilves       Lynx lynx

Õhtuhämarast alates võime märtsikuul kuulda metsas kedagi rämedalt näugumas – see on emasilvese kutsehüüd vastas sugupoolele. Emasloomad innaajal oma tavapärasest elupaigast ilma erilise vajaduseta ei kipu lahkuma.

Suurimate elumuutustega peavad kohanema hoopis noored ilvesed, aga maha sadanud lumekiht aitab meil leitud ilveste jäljerealt üht-teist välja lugeda.

Kiimaaja saabudes peletab täiskasvanud emasloom oma möödunud kevadel sündinud, nüüdseks juba ilvesenoorukid eemale ja vahel tuleb tal selleks koguni vaenulikkust ülesse näidata. Nüüdsest peavad ilvesenoorukid iseseisvalt elus hakkama saama ja enestele elamiskõlbliku territooriumi leidma ning see saab noorloomadele olema kõige ohtlikumaks eluperioodiks. Korralikud kaslased peidavad oma väljaheited, aga uut elupaika otsivad noorloomad seda ei tee.

Kuna emasloom ei pruugi mitte igal aastal innelda, siis toimetab perekond koos edasi ja selliselt võib ilvesepoegade iseseisvumiseni kuluda pea kaks aastat.

Üksikeluviisiliste isasloomade territoorium on suur, kattudes osaliselt mitme emaslooma elualaga ja just territooriumi äärealad tähistatakse nähtavalt väljaheidete ja uriinilaikudega lumel. Suurema liikuvuse tõttu emaste innaajal võib mõni isasloom sattuda teise isase territooriumile, mis võib viia tõsise ja hääleka omavahelise tülini, kus nõrgemal tuleb taanduda.

Noored emasloomad saavad suguvõimeliseks kahe aastaselt, isased aasta hiljem.

Emaslooma tiinusaeg kestab kuni kümme nädalat – seega saab ilveste sugu arvukamaks maikuus.

Ilvese jäljed