Kaitsealade uudis, pildistas Meelis Suurkask
Kikepera raba Soomaa rahvuspark
4. juunil kell 15 toimub Soomaa rahvuspargi looduskeskuse hoovis kaitsekorralduskava uuendamise algatamise koosolek. Koosolekule on oodatud kõik huvilised, kes soovivad öelda sõna sekka Soomaa rahvuspargi külastus- ja kaitsekorralduslike tööde planeerimisel.
Soomaa rahvuspargi kaitsekorralduskavaga määratakse kümne aasta olulisemad tegevused rahvuspargi väärtuste säilitamiseks ja kaitsmiseks. Kava eesmärk on hinnata kaitseala põhiväärtuste seisundit ja nende kaitseks vajalikke meetmeid, määrata konkreetsed tegevused väärtuste säilitamiseks, taastamiseks ja tutvustamiseks ning seada ootused väärtuste kaitse tulemuslikkusele. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo seejuures õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.
Esimene kaitsekorralduskava valmis Soomaal 2001. aastal. Sel aastal lõpeb järjekorras teine kaitsekorralduse periood ning seetõttu ongi paslik vaadata, kuidas on õnnestunud plaanitu täitmine ning kavandada tegevused järgmiseks perioodiks. Suures osas tugineb kaitsekorralduskava eelmiste perioodide kaitsekorralduskavadele. Lisada tuleb uut teavet ja moodustada nii ühtne kaitsekorralduslike tegevuste strateegiline tervik, mille järgimine aitab saavutada kokku lepitud eesmärgid.
Lõppeval kaitsekorralduse perioodil võib seni suuremateks kordaminekuteks lugeda Kuresoo, Valgeraba, Riisa raba, Kikepera raba ja Öördi raba servaalade loodusliku veerežiimi taastamise, mida on tehtud kokku 1786 ha suurusel alal.
Samuti on iga-aastast hoolt ja vaeva nõudnud Soomaa maaliliste luhtade hooldamine. Viimase kolme aasta jooksul on igal aastal karjatatud keskeltläbi 435 ha ja niidetud 425 ha luhtasid. Suur tänu kõigile töötegijatele, kes karjatavad oma loomi ja niidavad heina Soomaa luhtadel!
Väga tähtsaks tulemuseks saab pidada ka Soomaa sümboli – ühepuulootsiku ehk haabja kohta andmete koondamist, praktiliste töötubade korraldamist ja lõpuks ka taotluse esitamist, et see arhailine veesõiduk esitada UNESCO kultuuripärandi nimekirja.
Soomaa rahvuspargi tutvustamiseks on RMK rajanud 10 loodusrada, 20 lõkkekohta, 4 metsaonni ja 1 metsamaja. Rahvuspargi koostöökogu käib regulaarselt koos Soomaa teemasid arutamas ning turismiettevõtjate ühisel pingutusel saavutati Euroopa Kaitsealade Liidu säästva turismi sertifikaat.
Suuremad tööd, mida uue kaitsekorralduskavaga planeeritakse, hõlmavad külastuskorraldust ja poollooduslike koosluste hooldamist.
Soomaa rahvuspark on moodustatud 1991. aastal, et kaitsta Vahe-Eesti edelaosa suuri rabasid, lamminiite, metsi ja kaitsealuste liikide elupaiku ja kultuuripärandit. Rahvuspargi ilme kujundavad rabalaamad, mida eraldavad looduslikus sängis voolavad jõed. Siinseks eripäraks on üleujutused, mida kohapeal kutsutakse viiendaks aastaajaks. Rahvuspargi kogupindala on 39 884 ha, millest 51% katavad sooalad, 5% lamminiidud, 0,5% põllumaad ja ülejäänud osa moodustavad erinevad metsakooslused. Soomaal tunnevad ennast hästi nii hunt, karu kui ka ilves, luhtadel käivad söömas metskitsed ja põdrad. Ja kui veab, võib taevalaotuses näha liuglemas kalju- või merikotkast.
Meelis Suurkask on Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna vanemspetsialist.
