Kaitsealad

Noore looduskaitsja seminar kakkude ja rähnide uurimisest

Postitas Looduskalender - K, 04.05.2022 - 10.10

Kirjutas Säde Lepp, Pühajärve põhikooli 5. klass

Pildistas Pille Kangur

Kevadseminar

25.–26. aprillil toimus Otepää looduskeskuses noore looduskaitsja seminar, mis keskendus kakkude ja rähnide käekäigu uurimisele. Juhendajateks olid Margit, Tarmo, Liisi, Peeter ja Pille. Kogunemine looduskeskuses oli kell 16.00.

Kui kõik lapsed olid kohal, rääkis Tarmo meile natuke ajaloolist juttu. Pärast seda tutvustas ta meile erinevaid kakke ja rähne: händkakk, kodukakk, karvasjalg-kakk ja värbkakk. Tegelikult on olemas veel habekakk, kassikakk ja vöötkakk. Rähnidest rääkis ta meile suur-kirjurähnist, väike-kirjurähnist, valgeselg-kirjurähnist, tamme-kirjurähnist, roherähnist, musträhnist, hallrähnist ja laanerähnist. Seejärel mängisime Kahooti Otepää looduse teemal.

Eesti pärandniitude asukohti näitab uus kaardirakendus

Postitas Looduskalender - T, 03.05.2022 - 09.09

Keskkonnaameti ja Maa-ameti uus kaardirakendus

Pildistas Leelo Kukk

Liigirikas niit

Keskkonnaameti ja Maa-ameti koostöös valmis kaardirakendus, kuhu on koondatud ülevaade teadaolevatest pärandniitudest kaitstavatel aladel. Rakendusest saavad maaomanikud ja pärandniitude majandajad uurida, milliseid niite saab liigirikkuse toetamiseks taastama või hooldama asuda.

Pärandniidud on olulised elurikkuse tuumikalad. Pärandniitude taastamine ning hooldamine on oluline, et sealseid elupaiku ning neist sõltuvaid liike toetada ja hoida.

Alutaguse rahvuspargi noored tutvusid Soomaa väärtustega

Postitas Looduskalender - R, 22.04.2022 - 08.08

Pildistas ja kirja pani Krista Kingumets, Keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo peaspetsialist

Noored looduskaitsjad Toris

Soomaa noored looduskaitsjad võõrustasid aprillikuu teisel nädalavahetusel sõpru Alutaguse rahvuspargist. Kaugelt saabunutele oli esmamulje Soomaast kui vesisest, auklike kruusateedega üksildasevõitu paigast. Kahe päeva jooksul avanesid nii noored, kui kohalik elu-olu.

Soomaa ja Alutaguse noorte esimene ülesanne oli tutvumine Koprarajaga. Koprarajale olid üles seatud soid puudutavad ülesanded. Soo kui elukooslus ühendab Soomaad ja Alutagust. Seejärel prooviti ära Soomaa piirkonnale omane sillatüüp Jõesuu rippsillal üle Pärnu jõe.

Kausid

Kaitsealadel algasid metsaelupaikade inventuurid

Postitas Looduskalender - N, 21.04.2022 - 09.09

Kirjutas ja pildistas Riina Kotter, Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist

Metsaelupaik kaitsealal

Keskkonnaamet tellis üleeuroopalise kaitsealade võrgustiku metsamaadele Eestis loodusdirektiivi elupaikade inventuurid. Selle käigus kontrollivad eksperdid metsaelupaikade ja loodusväärtuste esinemist ligi 27 000 hektaril.

Inventuuride käigus kontrollivad eksperdid elupaikasid metsade piiranguvööndites Natura 2000 võrgustiku metsamaadel. Eesmärk on saada teada elupaikade tegelikud pindalad ja ülevaade väärtustest, et neid senisest paremini kaitsta. Paikades, kus metsaelupaigad on muutunud, saab neid edaspidi värskete andmete põhjal paremini hoida. Seal, kus elupaika ei ole, saab lubada piiranguvööndites lubatud tegevusi sõnas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialist Riina Kotter.

Pesitsusrahu järelevalvest kaitsealadel

Postitas Looduskalender - K, 06.04.2022 - 08.08

Kirjutas Kaja Lotman, Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna nõunik

Pildistas Margit Turb

Musträsta pesa vanal kuusetüükal

Keskkonnaamet alustab lindude pesitsusaegse järelevalvega 15. aprillil

Kõige tundlikum aeg linnuelus on kevadine pesitsus, kui luuakse alus järgmistele põlvkondadele. Alates 15. aprillist kontrollib Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist.

Keskkonnaamet keskendub lindude pesitsusaegses järelevalves kaitsealadele. Majandusmetsades väljaspool kaitstavaid alasid kontrollitakse eeskätt linnurikaste tüübirühmade vanemaid puistuid, kus mõju metsalinnustikule on kõige suurem.

Jätkuvalt oodatakse eseme- või pildimaterjali ajaloolise Läänemaa rahvarõivastest

Postitas Looduskalender - L, 26.03.2022 - 12.12

Krista Kallavus, Keskkonnaameti kultuuripärandi spetsialist

Pildistas Markus Sein

Ilmunud raamatu esitlus

Mõned aastad tagasi vaatasid mitmed Läänemaa perenaised oma kapid-sahtlid üle, leidmaks kõikvõimalikke rahvarõivaosasid. Olgu selleks siis kinda- või vöökiri, särgitikand või seelikutriibu riba, rääkimata säilinud riidekomplektidest. LEADERi projekti käigus koguti Kodukant Läänemaa eestvedamisel nii kohalike kui ka muuseumite materjalid kokku. Projektijuht Larissa Mandel  koostas kaasautorite abil raamatu „Läänemaa kihelkondade rahvarõivad 19. sajandil ja 20. sajandi alguses“.

Eerik Kumari 110

Postitas Looduskalender - E, 07.03.2022 - 18.18

Kirjutas Kaja Lotman

Eerik Kumari mälestuskivi Puhtu bioloogiajaamas

Täna täitub 110 aastat Eerik Kumari sünnist (7.03.1912 - 8.01.1984). Ta oli sõjajärgsel perioodil väljapaistev teadlane ja üks olulisemaid looduskaitsetegelasi Eestis.

Kumari sündis Kriblas, Läänemaal ja aastani 1938 kandis perekonnanime Sits, seejärel muutis nime Väinameres asuva  Kumari laiu järgi. Huvi looduse vastu tekkis lapsepõlves Matsalu randadel  ja Kasari luhas linnuparvi vaadeldes, Gustav Vilbaste suunas looduskaitse radadele taimede määramise ja kohanimede kogumisel.

Kõre elupaiga taastamistöödest Harilaiul

Postitas Looduskalender - R, 18.02.2022 - 09.09

Ülevaate tegid Ilona Lepik ja Mahe Metsalu Keskkonnaametist

Pildistasid Gunnar Raun ja Kadri Paomees

Taastamistööd Harilaiul

Vilsandi rahvuspargis Harilaiul on lõpule jõudmas teine etapp kõre ehk juttselg-kärnkonna elupaikade suuremahulistest taastamistöödest. Haruldase kahepaikseliigi elutingimusi parandati ligi kolmekümnel hektaril: raadati poolsaare idaosa liivaalal olev kultuurmännik ning puhastati sigimiseks sobilikud luidetevahelised nõod. Sellise tähtsusega ja mahuga elupaikade taastamistöid on võimalik tulemuslikult teha tihedas koostöös erinevate osapooltega. Harilaiu taastamistööd on selle heaks näiteks. Tööd tegi Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös Keskkonnaameti ja MTÜ-ga Põhjakonn.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.