Kaitsealad

Kirja pani Riina Kotter

Pildistas Kadri Paomees

Odalätsi allikad samanimelisel maastikukaitsealal.

Keskkonnaportaali on lisandunud uus interaktiivne töölaud Natura 2000 ja kaitsealade kohta. Töölaual saab vaadata kaitsvate alade andmeid nt omandivormide, kõlvikulise jaotuse kohta. Samuti kuvatakse töölaul infot alal registreeritud loodusobjektide, elupaigatüüpide ja kaitstavate liikide kohta. Keskkonnaportaali lehel olevat infot saavad kasutada kõik huvilised, kellel on vaja ülevaatlikku infot kaitstavate alade kohta. 

Pidevalt uuenevate andmetega lahendus asendab senised staatilised kaardid, mida varasemalt kasutati kaitsekorralduskavades. Nüüd saab kavasid sirviv huviline liikuda mugavalt portaalis olevale interaktiivsele kaardile ja ise täpsemalt andmeid uurida. 

Kirja pani Margit Turb

Fotode autorid on Merili Lillemets ja Margit Turb

Mudakonn. Foto: Margit Turb

Sellesügisesed kahepaiksete sigimisveekogude tööd on tehtud: taastati 22 väikeveekogu, neist 11 Otepää looduspargis, 2 Haanja looduspargis ja 9 Sadramõtsa loodusalal. 

Projekti „Loodusrikas Eesti“ raames on viimastel aastatel pööratud eraldi tähelepanu kahepaiksete kudemispaikade taastamisele. Eesmärgiks on parandada elutingimusi haruldaste kahepaiksete  – harivesiliku ja mudakonna – jaoks, et tagada nende liikide parem püsimajäämine Eestis. Projekti raames on viimasel viiel aastal taastatud üle 90 väikeveekogu üle kogu Eesti. Järgmisel aastal on plaanis jätkata tööd veel kümmekonnaga.

Kirjutas Triin Kaasiku, Tartu ülikool

Ülesvõtted pesakaameratest

Matsalu rahvsupargi rannaniidud on olulised pesitsusalad niidukahlajatele. Saamaks teada, milline on piirkonnas toimuva rannaniitude taastamise ja kiskjate ohjamise mõju, seiravad Tartu ülikooli ornitoloogid nende lindude pesade koorumisedukust. Sel kevadel paigaldati 28 pesa juurde ka rajakaamerad, mis kogusid infot kiskjate kohalolu ja pesarüüste kohta. 

Kirjutas ja pildistas Margit Turb

Harimäe vaatetorn

Kõigil loodushuvilistel on taas võimalik külastada Harimäe vaatetorni. Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on sügisest saati teinud koos partneritega tublit tööd ning nüüdseks on uus ja uhke vaatetorn külastajatele avatud. Torn on tugeva metallkonstruktsiooniga, mida katavad dekoratiivsed puitdetailid. 

Vaatetornil on neli platvormi, neist kõige ülemine asub 24 meetri kõrgusel. Vaatetorn ise on 27,5 meetrit kõrge. Uue kuue on saanud ka torni juures olev lõkkekoht koos varjualusega ning infotahvlid.

Kirjutas ja pildistas Elo Raspel Keskkonnaametist

Kaiavere ja Saadjärve kogused ühtlustuvad

Ajalooliselt ei pääse meie looduslik kalaliik angerjas Narva jõe vesikonna jõgedesse-järvedesse sellest ajast alates, kui Narva jõele rajati hüdroelektrijaama pais. Et angerjas on toidulaual siiski väga hinnatud, on tema maime asustatud korduvalt Eesti järvedesse – Võrtsjärve esmakordselt juba 1956. aastal. Süsteemseks ja järjepidevaks muutus asustamine aastakümneid hiljem. Aja jooksul on kujunenud angerjast oluline sissetulek Võrtsjärve kaluritele.

Kirjutas Kaja Lotman

Pildistas Nele Sõber

Hiiumaa

35 aastat UNESCO Lääne-Eesti saarestiku biosfääri programmiala.

UNESCO algatuse “Inimene ja Biosfäär” osadena on programmialad eriline tunnustusvorm rahvusvaheliselt hinnatud piirkondadele, kus loodus, kohalik kultuur ja majandustegevus on tasakaalus. Maailmas on 800 sellist ala. Saaremaad, Hiiumaad, Muhu, Vormsi ja Ruhnu saari hõlmav biosfääri programmiala on ainus selline Eestis.

Kirja pani Kaidi Tingas

Pildistas Heikki Avent

Parimad pärandniitude majandajad

Kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnustasid 28. jaanuaril silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid, kes panustavad oma tegevustega Eesti kõige liigirikkamate maastike säilimisse ning elu hoidmisse maal.

Eestis tegutseb tuhatkond pärandniitude majandajat, kes hooldavad ühtekokku ligi 420 ruutkilomeetrit pärandniite, mitmekesistades oma tegevustega põllumajandust ja kandes hoolt selle eest, et Eesti traditsiooniline maaelu ning looduskeskkond oleks hästi hoitud ja hooldatud.

Kirjutas Nele Sõber

Pildistas Kaidi Tingas

Manija loomad

30. jaanuaril kell 9-11 on kõik huvilised oodatud pärandniitude virtuaalsele kohvihommikule. Seal anname ülevaate meie niitude seisundist ja võimalustest osaleda nende taastamisel ja hooldamisel.

Anname nõu, kuidas osaleda niidutaastamiste hangetes ning millised on hooldustoetuste taotlemise võimalused 2025. aastal. Oma parimaid praktikaid jagavad pärandniitude hooldajad ning küsimustele vastavad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Keskkonnaameti spetsialistid.

Tutvu ürituse päevakavaga.

Kaitsealad annavad teada

Kirjutas Elo Raspel

Pildistas S. Urvak

Üleujutus raba teel

Aastavahetuse sademed  on tõstnud veetaset nii pinnases kui veekogudes. Alam-Pedja looduskaitsealal asuv, peamiselt Pedja jõe äärsel luhamaastikul kulgev Kirna matkarada on seetõttu muutunud läbimatuks.

Paraku muutus aasta esimese nädalavahetuse ühele väiksele seltskonnale matk Kirna rajal  ellujäämisretkeks, kus vajati Päästeameti abi. Kokkuvõtteks lahenes küll kõik ilma oluliste terviseprobleemideta, kuid talvist matka planeerides tasub hoolikalt läbi mõelda kuhu minnakse ja millised on seal võimalikud ilmaolud.

Osavõtma kutsub Maris Altmann, Matsalu loodusfilmide festival

Pildistas Remo Savisaar

Punajalg-tilder Matsalus

Fotokonkursi „Matsalu loodus“ eesmärk on saada kokku uhke pildivalik Matsalu loodusest. Oodatud on pildid lindudest, imetajatest, putukatest, taimedest kui ka loodusmaastikest. Konkursile saadetud töödest valitakse välja 25 paremat, millest sünnib suureformaadiline fotonäitus.

Iga näitusele valitud autor saab auhinnaks enda näitusele saadetud foto trükituna. Samuti kingib Matsalu loodusfilmide festival igale finaali jõudnud töö autorile priipääsme MAFFile. Kõik näitusele valitud autorid on üheväärsed võitjad, nende vahel paremusjärjestust ei koostata. Ülejäänud kvalifitseeritud tööd avaldatakse veebis.