Möödunud nädalavahetusel, kui talilinnukaamerat Kagu-Eestis paigaldamas käisime jäätusid meie parasjagu meie suuremad järv. Härmatist oli Otepää ümbruses, aga maaliline härm oli õhtusel tagasisõidul Võrtsjärve madaliku maanteed palistavatel puudel.
Meri on jäävaba, ööd külmad, tuuletud ja uduvinega. Härmatisega on kaetud Tallinna puud, õhuliinid ja tumedate majade seinad, aga ka vanad linnamüürid. Selline kristalne härmatis võib olla esemete küljes üsna tugevasti kinni ja isegi suuremaks muutuda, kuid olla ka suuremate jääkristallidega kohev, mis puudelt kergelt pudeneb. Kristalne härmatis tekib temperatuurivahemikus miinus 11 kuni -25 kraadi.
Härmatis Emajõe jääl
Teraline härmatis tekib tuulise ja uduse ilmaga ning jääkristalle sellisel ebatasasel ning mügarikul pinnal me ei märka. Piisab, kui udupiisad puutuvad kokku alajahtunud pinnaga kuhu moodustubki lumetaoline sadestus. Külmakraade on siis vaid paar miinust kuni kümne külmakraadini.
Nädalavahetuseks on oodata temperatuuri tõusu kuni 0 kraadini. Madalrõhkkonna saabudes võib olla tuuline ja tuisata, aga muutuda mingil hetkel jäävihmaks, mis teke on seotud sooja ilmafrondi saabumisega. Kui jäävihma piisad langevad külmaperioodil tugevalt jahtunud puudele ja lumepinnale tekib jäide ning teedele tänavatele tekkib liiklejate jaoks ohtlik kiilasjää.
Jäävihma aegu kostub sahisevat ja krabisevat heli, mida on isegi tuppa kuulda.
