Tumepunane neiuvaip Epipactis atrorubens
Südasuviste õitsejate hulka kuuluv orhidee eelistab suisa kuivi kasvukohti, olles lisaks veel lubjalemb ja kõik eelnimetatu teeb meie neiuvaibad kasvukohtade nappuse tõttu veidi haruldasteks. Arvukamalt leiamegi neiuvaipade kasvukohti meie saartelt või Lääne- ja Loode-Eestist.
Tumepunast neiuvaipa võime leida isegi sellistelt kasvukohtadelt kus muu taimestik peaaegu puudub: klibustel rannavallidel või -luidetel. Mõnes mõttes võib tumepunast neiuvaipa isegi inimkaaslejaks pidada, kui taim näiteks teeveerte kruusavallis on kasvama hakanud - seda annab ainult seletada taime kasvuks vajaliku sümbiontseene olemasoluga.
Tumepunane neiuvaip
Tumepunase neiuvaiba kasvukõrgus võib ulatuda poole meetrini, aga vahel kasvab taim tiheda kimbuna sest risoomi kõrvalharudel arenevad uued noored taimed. Mõnel aastal võime leida selliselt taimede kogumilt ainult mulluseid varrejäänuseid, kuid käpaline ei ole hävinud, sest võib õitseda mõnel järgneval aastal.
Pisikesed õied on enamalt jaolt tumepunased, päris harva rohekaspunased, veel harvemini kollakad. Õied paiknevad varre ühel küljel ja levitavad meeldivat vanillilõhna. Tolmeldajatest putukad leiavad nektari õie ülemisest kausikujulisest osast. Õiehuule alumine osa meenutab pisikest verevat südamekuju.
Tumepunast värvitooni märkame neiuvaiba vartel, leheservadel või sigimikel, aga samuti pole haruldased üleni punakat tooni taimed.
