Kaitsealad KAITSE ALLA! - Rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumine tuleb koheselt keelata.

Et tagada meie looduse ökoloogiline järjepidevus peab olema kaitstud vähemalt 30% Eestimaast.

Lageraiesurve kaitsealadel on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Väga paljude Eesti kaitsealade raiepiiranguid on viimase kümne aasta jooksul teadlikult leevendatud ja kehtivad kaitsekorrad ei taga neil aladel metsade kui ökosüsteemide eesmärgipärast säilimist. Suurima raiesurve all on liigirikkad vanad loodusmetsad, mida on järel vaid vähem kui 2% metsamaast.

Riigikontrolli auditis toodi 2023. aastal esile, et praegune kaitsealade kaitsekorraldus, mis ei välista uuendusraieid, ei taga kaitstavate metsade väärtuste hoidmist ja säilimist. Sisulise kaitse tagamiseks on vaja loobuda kaitsealadel lagedaks raiumise võtetest ehk lage- ja teistest uuendusraietest.

Kuna väga paljud metsad on olnud kaitse all vaid paberil ja nime poolest, on see toonud endaga kaasa metsade elurikkuse märkimisväärse kao. Punase nimestiku (2018) andmetel on Eestis välja surnud 38 peamiselt metsas elanud liiki. Toome näited ka metsalindude ja metsasamblike arvukuse ning liigilise mitmekesisuse vähenemise kohta.

Haudelinnustiku riikliku seire andmetel on Eesti metsalindude arvukus kiires languses. Perioodil 1983-2018 on metsalinnustiku arvukus vähenenud 26% võrra. Analüüside kohaselt on suurimaks mõjutavaks teguriks metsamajandamise viis. Kõige halvemini läheb liikidel, kes on inimpelglikud ja vajavad vanades loodusmetsades asuvaid elupaiku.

Samamoodi vajavad ka paljud haruldased samblikud spetsiifilisi tingimusi, mida leidub vaid vanas loodusmetsas, mille loomulikku arengusse on inimene vähe sekkunud. Riikliku kaitse rakendamise vajadusega liikide hulgas on kõige rohkem metsasamblikke, kokku 53 liiki. Metsasamblikke leidub Eestis kõige rohkem ja need kuuluvad eriti tugevasti ohustatud elustiku hulka, kuna metsaraie surve on Eestis väga kõrge juba viimased 20 aastat.

Kaitsealade, sh rahvusparkide, looduskaitsealade, maastikukaitsealade, Natura 2000 alade ja looduslike pühapaikade lagedaks raiumine uuendusraietega tuleb keelata!

Ökosüsteemide elurikkust kaitsvate alade osakaalu tuleb Eestis suurendada vähemalt 30%ni. Eesti maismaast on praegu kaitse all ainult 19%, seega on vaja lisaks kaitse alla võtta veel 11%, et tagada Eesti loodusväärtuste mitmekesisus ja säilimine.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda on juba teinud konkreetse ettepaneku ca 3000 ruutkilomeetrit elurikkaid ja süsinikurikkaid riigimetsi kaitse alla võtta.

Inimese heaolu seisukohast on elurikkus hädavajalik, sest see pakub hüvesid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskond. Üle poole maailma SKTst sõltub loodusest ja selle pakutavast.

Teeme ettepaneku muuta looduskasutust selliselt, et kaitsealad oleksid tõepoolest kaitse all ja kaitstud oleks vähemalt 30% elurikkast Eestimaast.

Sageli küsitakse millised metsaliigid on siis välja surnud?

Punase raamatu nimestiku (2018) andmetel on Eestis välja surnud (RE) 38 peamiselt metsas elanud liiki.

Nimekirja koostas Vello Keppart

1. Ampedus (Ampedus) cinnaberinus; kinaver-punanaksur
2. Amblystegium humile (kehtiv nimi: Hygroamblystegium humile); madal tömpkaanik
3. Arthopyrenia cinereopruinosa
4. Botrychium simplex; liht-võtmehein
5. Carphoborus cholodkovskyi; holodkovski ladvaürask
6. Catathelasma imperiale; hiidloorik
7. Collema occultatum (kehtiv nimi: Rostania occultata); tera-limasamblik
8. Cucujus haematodes; suur-punalamesklane
9. Eustrophus dermestoides
10. Galium schultesii; metsmadar
11. Harpanthus scutatus ; kilpjas harpantus
12. Hygrocybe spadicea; tõmmu vesinutt
13. Hylastes attenuatus; mäestiku-juureürask
14. Hyperphyscia adglutinata; liimjas liibsamblik
15. Hypnum fertile ; tihe ulmik
16. Inonotus dryadeus (kehtiv nimi: Pseudoinonotus dryadeus); juurepässik
17. Jungermannia gracillima ; õrn kulbik
18. Jungermannia subulata ; naaskelkulbik
19. Kiaeria blyttii ; Blytti tõmmuhammas
20. Melaspilea gibberulosa
21. Nephroma arcticum; tundra-neersamblik
22. Nycteola siculana
23. Oncophorus wahlenbergii; Wahlenbergi pugukupar
24. Pemphredon morio
25. Pertusaria carneopallida
26. Pityophthorus traeghardhi; trägarthi pisiürask
27. Pohlia andalusica; andaluusia pirnik
28. Prionus (Prionus) coriarius; Nahksikk
29. Pseudephemerum nitidum ; läikiv ebakübesammal
30. Punctelia subrudecta; hiis-täppsamblik
31. Sapyga similis
32. Sphagnum aongstroemii ; Ångstroemi turbasammal
33. Thuidium minutulum ; väike ehmik
34. Tragosoma depsarium; Tundrasikk
35. Upis ceramboides
36. Xylocopa valga; puidumesilane
37. Xylotrechus arvicola
38. Tricholoma acerbum; rihvelheinik

Rahvaalgatus.ee veebilehelt leiad pöördumise: LINK