Pöördumise algatajad: Päästame Eesti Metsad MTÜ, Roheline Läänemaa MTÜ, Hoiame Loodust MTÜ
Illustreeriv foto Arne Ader
Metsal on silmad ( loodusemees.ee )
Kaitsealad KAITSE ALLA! - Rahvusparkide ja teiste kaitsealade lagedaks raiumine tuleb koheselt keelata.
Et tagada meie looduse ökoloogiline järjepidevus peab olema kaitstud vähemalt 30% Eestimaast.
Lageraiesurve kaitsealadel on alates 2015. aastast hüppeliselt kasvanud. Väga paljude Eesti kaitsealade raiepiiranguid on viimase kümne aasta jooksul teadlikult leevendatud ja kehtivad kaitsekorrad ei taga neil aladel metsade kui ökosüsteemide eesmärgipärast säilimist. Suurima raiesurve all on liigirikkad vanad loodusmetsad, mida on järel vaid vähem kui 2% metsamaast.
Riigikontrolli auditis toodi 2023. aastal esile, et praegune kaitsealade kaitsekorraldus, mis ei välista uuendusraieid, ei taga kaitstavate metsade väärtuste hoidmist ja säilimist. Sisulise kaitse tagamiseks on vaja loobuda kaitsealadel lagedaks raiumise võtetest ehk lage- ja teistest uuendusraietest.
Kuna väga paljud metsad on olnud kaitse all vaid paberil ja nime poolest, on see toonud endaga kaasa metsade elurikkuse märkimisväärse kao. Punase nimestiku (2018) andmetel on Eestis välja surnud 38 peamiselt metsas elanud liiki. Toome näited ka metsalindude ja metsasamblike arvukuse ning liigilise mitmekesisuse vähenemise kohta.
Haudelinnustiku riikliku seire andmetel on Eesti metsalindude arvukus kiires languses. Perioodil 1983-2018 on metsalinnustiku arvukus vähenenud 26% võrra. Analüüside kohaselt on suurimaks mõjutavaks teguriks metsamajandamise viis. Kõige halvemini läheb liikidel, kes on inimpelglikud ja vajavad vanades loodusmetsades asuvaid elupaiku.
Samamoodi vajavad ka paljud haruldased samblikud spetsiifilisi tingimusi, mida leidub vaid vanas loodusmetsas, mille loomulikku arengusse on inimene vähe sekkunud. Riikliku kaitse rakendamise vajadusega liikide hulgas on kõige rohkem metsasamblikke, kokku 53 liiki. Metsasamblikke leidub Eestis kõige rohkem ja need kuuluvad eriti tugevasti ohustatud elustiku hulka, kuna metsaraie surve on Eestis väga kõrge juba viimased 20 aastat.
Kaitsealade, sh rahvusparkide, looduskaitsealade, maastikukaitsealade, Natura 2000 alade ja looduslike pühapaikade lagedaks raiumine uuendusraietega tuleb keelata!
Ökosüsteemide elurikkust kaitsvate alade osakaalu tuleb Eestis suurendada vähemalt 30%ni. Eesti maismaast on praegu kaitse all ainult 19%, seega on vaja lisaks kaitse alla võtta veel 11%, et tagada Eesti loodusväärtuste mitmekesisus ja säilimine.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda on juba teinud konkreetse ettepaneku ca 3000 ruutkilomeetrit elurikkaid ja süsinikurikkaid riigimetsi kaitse alla võtta.
Inimese heaolu seisukohast on elurikkus hädavajalik, sest see pakub hüvesid, millel püsivad meie majandussüsteemid ja ühiskond. Üle poole maailma SKTst sõltub loodusest ja selle pakutavast.
Teeme ettepaneku muuta looduskasutust selliselt, et kaitsealad oleksid tõepoolest kaitse all ja kaitstud oleks vähemalt 30% elurikkast Eestimaast.
Sageli küsitakse millised metsaliigid on siis välja surnud?
Punase raamatu nimestiku (2018) andmetel on Eestis välja surnud (RE) 38 peamiselt metsas elanud liiki.
Nimekirja koostas Vello Keppart
- Ampedus (Ampedus) cinnaberinus; kinaver-punanaksur
- Amblystegium humile (kehtiv nimi: Hygroamblystegium humile); madal tömpkaanik
- Arthopyrenia cinereopruinosa
- Botrychium simplex; liht-võtmehein
- Carphoborus cholodkovskyi; holodkovski ladvaürask
- Catathelasma imperiale; hiidloorik
- Collema occultatum (kehtiv nimi: Rostania occultata); tera-limasamblik
- Cucujus haematodes; suur-punalamesklane
- Eustrophus dermestoides
- Galium schultesii; metsmadar
- Harpanthus scutatus ; kilpjas harpantus
- Hygrocybe spadicea; tõmmu vesinutt
- Hylastes attenuatus; mäestiku-juureürask
- Hyperphyscia adglutinata; liimjas liibsamblik
- Hypnum fertile ; tihe ulmik
- Inonotus dryadeus (kehtiv nimi: Pseudoinonotus dryadeus); juurepässik
- Jungermannia gracillima ; õrn kulbik
- Jungermannia subulata ; naaskelkulbik
- Kiaeria blyttii ; Blytti tõmmuhammas
- Melaspilea gibberulosa
- Nephroma arcticum; tundra-neersamblik
- Nycteola siculana
- Oncophorus wahlenbergii; Wahlenbergi pugukupar
- Pemphredon morio
- Pertusaria carneopallida
- Pityophthorus traeghardhi; trägarthi pisiürask
- Pohlia andalusica; andaluusia pirnik
- Prionus (Prionus) coriarius; Nahksikk
- Pseudephemerum nitidum ; läikiv ebakübesammal
- Punctelia subrudecta; hiis-täppsamblik
- Sapyga similis
- Sphagnum aongstroemii ; Ångstroemi turbasammal
- Thuidium minutulum ; väike ehmik
- Tragosoma depsarium; Tundrasikk
- Upis ceramboides
- Xylocopa valga; puidumesilane
- Xylotrechus arvicola
- Tricholoma acerbum; rihvelheinik
Rahvaalgatus.ee veebilehelt leiad pöördumise: LINK