Harilik ussilakk Paris quadrifolia
Harilik ussilakk on äärmiselt mürgine! Igaüks peaks meist teadma, et seda marja ei tohi isegi maitsmiseks proovida.
Kasvab üle Eesti nii laane- kui salumetsades, puisniitudel ja vähem sõidetavate kruusateede veertes. Õnneks pole taim kusagil eriti arvukas ja mõne teise taimeliigiga teda segamini ei ole võimalik ajada.
Ussilakk võib kasvada kuni poole meetri kõrguseks ja tema vars on püstine. Taime ülaosas näeme nelja äraspidi munajat lehte (harva rohkem). Taime kroonib sinakasmust lapik vili, mis vahel vahakirmega kaetud, aga teinekord läikivalt mustjas.
Ussilakk
Ussilakka kroonib sinakasmust lapik vili, mis vahel vahakirmega kaetud, aga jääb teinekord läikivalt mustjaks.
Ussilakk on tähendanud muiste mõisteliselt „ussi lakkumist“, mis olla kogu taime mürgiseks muutnud. Et siis sellised vaimukad keelelised mängud.
Eriti ohtlikud on inimesele ussilaka vili ja risoom. Põhjustades kõhuvalu, siseelundite krampe, iiveldust või oksendamist, peapööritust või -valu. Südame ja hingamislihaste halvatuse tõttu võib saabuda surm.
Meelespea!
- Kõik punased ja sinised marjad ei ole mürgised. Õige nõuande saamiseks on vajalik enne infoliinile helistamist mari tuvastada. Taimeriigis aitavad orienteeruda spetsiaalsed äpid (nt Google Lens).
- Enamik mürgimarju on ebameeldiva maitsega ja lapsed ei söö neid palju.
- Ohtlikuks võib osutuda üle 5 marja söömine.
- Loe siit loodusest tingitud ägedate mürgistuste esmaabist.
- Helista infoliinile 16662 riskide tuvastamiseks ja vajalike tegevusjuhiste saamiseks!
Varem tutvustatud:
Harilik kuslapuu: LINK
Punane leeder: LINK
Harilik näsiniin: LINK
