Harilik näsiniin        Daphne mezereum

 

Kõik näsiniine taimes on mürgine ja suure täiskasvanud inimese võib tappa juba tosina marja söömine. Seda taime tuleb kindlasti  tunda. Lisaks tähendab liiginimigi mezereum pärsia keeles „tapma“.

Näsiniined kasvavad hajusalt üle Eesti, seda viljakamatel ja lubjarikkamatel muldadel, kas segametsade alusrindes või veidi soostunud kasvukohtadel.

Väheharunev, kollakashalli koorega põõsas võib sirguda kuni pooleteise meetri kõrguseks, kuid jääb üldjuhul madalamaks.

Pikliksüstjad, terve servaga lehed paiknevad erinevalt ehk põõsa ladvas paiknevad lehed kimpudena, aga taime varrel hõredalt.

Kui varakevadel kaunilt õitsevaid näsiniine oksi murda, et neid koju vaasi viia, peab teadma, et kätele sattunud taimemahl võib põhjustada löövet.

 

Näsiniin

Kaunid ja erksavärvilised, ovaalsed luuviljad (rahvakeeli marjad) kinnituvad võrse ligi ja lehekimbu alla. Marjad on juba punased ja paistavad looduses päris kaugele.

Näsiniine viljade manustamisel võib lastel juba paari marja söömine tekitada tervisehäireid, ent mürgistust põhjustavaks peetakse nn suutäiesuurust kogust. See tundub ebatõenäoline, sest maitse on marjadel teravalt mõru ehk suisa jälk. Kuid allaneelatud vähenegi kogus põhjustab suus ja limaskestadel põletustunnet, süljevoolust ning iiveldust.

Kuidas toimida:

• Puhasta suu marjajääkidest ja loputa veega!
• Anna lonkshaaval juua vett, võib ka piima, et vähendada seedetrakti ärritust!
• Mürgimarjade mahl on tugevalt silmi ärritav ja võib põhjustada ägedat põletikku, siis tuleb silmi 15 min põhjalikult loputada ning kaebuste kestmisel pöörduda silmaarstile!
• Sõrmede vahel purukspigistatud marjade mahlast pese nahk põhjalikult puhtaks. 

Mürgistuskahtlust tekitava olukorra hindamiseks ja tegevusjuhiste saamiseks helista infoliinile 16662

Varem tutvustatud:

Harilik kuslapuu: LINK

Punane leeder: LINK