Millal sõnajalaõit otsida võiks?

Autorid

Fotod Arne Ader, loodusemees.ee 

Sõnajalad õites

Sõnajalad õites

Body

Eesti vanemate pärimuste järgi algavat sõnajalgade õitseaeg jaanilaupäeva keskööl vastu jaanipäeva ja õitseaeg kestvat vaid tunni, aga osade muistsete lugude põhjal vaid minuti jagu.

Sõnajalaõied avanevad suure tulesärinaga: „Kes sõnajalaõie leiab ja teda hingest hoiab, see saavat võime maailma salajasemaid asju teada“. Igati peibutav müüt isegi 21. sajandi esimese veerandi lõpus.

Lodumets Möirassaarel

Lodumets Möirassaarel

Sõnajalad on varjulembesed ja eelistavad kasvukohtadel niisket pinnast.

Meil kasvab 44 sõnajalaliiki ja taimed paljunevad eoste abil, mis tuultega laiali kanduvad. Eoste puhul ei ole tegemist seemnetega vaid hoopis sootute moodustistega ja nii ongi sõnajalgade taime areng keerukam.

Umbes 500 miljoni aasta eest ordoviitsiumi ajastul hakkasid sõnajalgtaimede eellased siirduma merest maismaale kasvama ja muutusid juba karboni (kivisöe) ajastul 340 miljoni aasta eest maismaad valitsevaks taimerühmaks. Sel ajajärgul kasvanud sõnajalgade jäänustest ongi tekkinud kivisöe ladestused ja tulnud ka nimi.

Maarja-sõnajalg

Maarja-sõnajalg

Inimestele peaks tuntuim nimi olema maarja-sõnajalg, aga teda pole kahjuks lihtne teiste meil kasvavate sõnajalgtaimede hulgast ära tunda. Varasemal ajal nimetati kõiki suurte lehtedega sõnajalgu sageli lihtsalt maarjasõnajalgadeks.

Sõnajalgadel puudub maapealne vars ja maarja-sõnajalgade liitlehed kasvavad pea korrapärase lehtrina. Leheroots jääb lühikeseks, olles tihedalt kaetud pruunide sõkalsoomustega, mida teistel meil kasvavatel liikidel nii palju ei ole näha. Nii eristub maarja-sõnajalg teisest arvukalt kasvavast sõnajalast - naistesõnajalast.

Naistesõnajalg

Naistesõnajalg

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.