Märtsituuled

 

Võtsin selle nädala alguses ette käigu enda kohalikesse metsadesse. Jah, metsapõrandat katab lume ja jää segu ning mets tundub, justkui oleks vangistatud. Liikuda on raske ja igat krõbinat kuuleb kogu mets.

 

Samas, nähes milline võim on märtsipäikesel, tean väita, et seda lund ja jääd ei jagu kauaks. Päike maalib lumekoorikule üha pikemaid, sügavsiniseid varjusid. Mets on täitunud rongakraaksatustega, rähnid trummeldavad, porrid, rasvatihased ja tutt-tihased laulavad juba täiel rinnal.

 

Ime, et selles meeletus linnulaulus õnnestus mul kuulda vaikset toksimist. Nägin taas enda üht lemmikut - kolmvarvas-rähni ehk laanerähni. Mina olen kohanud teda peamiselt suurtes, vanades okaspuumetsades. Kuna nad on üsna vaiksed, siis pole tõenäoliselt paljud teda näinudki. Peagi asuvad paljud neist laanerähnitibusid üles kasvatama.