Talgulised aitavad parandada haruldaste liikide elupaiku

Enviado por Looduskalender el Jue, 13/08/2020 - 12:12
Autorid

Keskkonnaamet annab teada

Foto Arne Ader

Kukemarjanõmm. Rammu saar

Kukemarjanõmm. Rammu saar ( www.loodusemees.ee )

Cuerpo

Keskkonnaameti talgutel saab igaüks panna käed külge Eestis haruldaste liikide seisundi parandamiseks. Sel aastal parandavad talgulised haruldase ebapärlikarbi elupaiku Pudisool ja taastavad kukemarjanõmme Rammu saarel.

Lahemaa rahvuspargis Pudisool puhastatakse 14.–16. augustil raske maastikuga luhaaladelt puidurisu, niidetakse vikatiga heina ning täidetakse kopra kaevatud urgusid. Samuti parandatakse jões olevad settetõkked ja voolusuunajad. Puhkehetkedel räägitakse Eestis ja mujal maailmas haruldase ebapärlikarbi omapärasest eluviisist ja õpitakse tundma kohalikke loodusväärtusi. Preemiaks tehtu eest saavad talgulised nautida leili kuumas saunas.

Kolga lahe maastikukaitsealal Rammu saarel taastatakse 27.–30. augustil Eestis haruldast elupaigatüüpi – kinnistunud luiteid kukemarjaga. Puud varjutavad päikesega kohastunud liikide elupaiku ja varisenud okkad kahjustavad pinnast, hapestades elupaigale omast alustaimestikku. Vältimaks kukemarjaluidete kinnikasvamist kadakate ja mändidega, tuleb need alalt eemaldada. Talgutel tutvutakse ka Rammu saare ajaloo ja loodusväärtustega, õhtuti saab nautida Soome sauna.

Talgud toimuvad Eesti-Soome ühise LIFE projekti „Läänemere rannikuelupaikade võrgustike taastamine“ (Ranniku LIFE) raames. Selleks, et meie rannikuelupaikade hooldamisel saaks kaasa lüüa võimalikult palju huvilisi, toimub projekti jooksul Eestis ja Soomes kokku ligi 30 talgulaagrit.

Tänavusel välitööhooajal on projektis palju energiat pandud Pudisoo jõe käänulise jõesängi taastamisele. Selleks asetatakse kunagi sirgeks kaevatud jõelõikudesse vette suuri kive ja puuronte, et vesi lookleks nende ümber.

Tänavusel välitööhooajal on projektis palju energiat pandud Pudisoo jõe käänulise jõesängi taastamisele. Selleks asetatakse kunagi sirgeks kaevatud jõelõikudesse vette suuri kive ja puuronte, et vesi lookleks nende ümber. „Põnevaim väljakutse on aga RMK Põlula kalakasvanduses ebapärlikarpide noorjärkude kasvatamine liigile kõige kriitilisemal eluetapil, mil karbid erinevatel põhjustel kodujões ellu ei jää. Selleks püüti tänavu maikuus jõest ebapärlikarbi pihtvastseid kandvaid jõeforelle ja viidi nad Põlulasse, kus juuni ja juulikuu jooksul karbi noorjärgud kalade küljest eemaldusid,“ sõnas Keskkonnaameti projektijuht Riina Martverk.

Eestis katsetatakse ebapärlikarbi kasvatamist esimest korda. Praegu on Põlula kasvanduses hooldamisel ja toitmisel tuhatkond noorkarpi. Kui kõik õnnestub, jõuavad esimesed noored karbid sügisel kodujõkke tagasi.

Eesti-Soome ühine LIFE projekt on suunatud rannikumere ja -koosluste, väikesaarte, jõgede ja kallaste elupaikade ja vee-elustiku tervendamiseks. Projekt kestab 31. märtsini 2025. aastal. Projekti kohta saab pikemalt lugeda Keskkonnaameti kodulehelt.

  • 2020. aastal on Ranniku LIFE projekti raames peetud Kolga lahe väikesaartel kevadist jahti kährikule ja mingile, et tõrjuda neid kohalikku elusloodust ohustavaid võõrliike ja kaitsta saartel pesitsevat linnustikku kiskluse eest.
  • Paljude Lahemaa rahvuspargi jõgede kallastel niidetakse suvel väikesed luhaalad, et hoida sobivaid tingimusi siinsele elustikule, teiste seas projekti sihtliikidele mustlaik-apollo (liblikas) ja rohe-vesihobu (kiil).
  • Projekti partner Tallinna linn on teinud 2020. aastal Paljassaare poolsaarel võsaraiet, et taastada liigirikkaid rannaniite. Sel suvel hooldavad ala ligi 50 veist.

Lisateave:
Riina Martverk
Keskkonnaameti projektijuht

riina.martverk@keskkonnaamet.ee
511 9332


Kristo Pärn
Talgujuht

kristo.parn@keskkonnaamet.ee
5621 1860

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.