Punaselg-õgija Lanius collurio
Kus me punaselg-õgijaid kohata võime?
Headeks paikadeks on puisniidud või põõsastikud ehk hõredates puistutes, olgu siis leht- okas- või segapuistud, aga ka parkides ja kalmistutel. Häälitsemisega linnud tähelepanu ei ärata ja tegu on üldse väheseltsiva liigiga. Pesitsejaid võib olla kuni viiskümmend tuhat haudepaari.
Isaslinnud saabuvad rändelt emaslindudest veidi varem, hõivates territooriumi, jäädes emaslinnu ootele umbes maikuu keskpaiku. Punaselg-õgijad on pesapaigatruud. Omaette vaatemänguline on haudepaaride moodustumise aegne „armumäng“ nii nagu näeme Arne fotol punaselg-õgijate paari tegutsemas - emaslindu vasakul ja isaslindu paremal. Sulestiku kirjelduse saame nii jätta vaatajatele. Tähelepanu peaks juhtima lindude tugevale konksjale nokale ja ülanoka hambakesele – meenutab ju röövlindu. Väikeste röövlindude kehapikkus jääb alla paarikümne sentimeetri.
Saaki varitsetakse sellises paigas, kus on võimalik rahulikult ümbrust jälgida. Vahel kontrollitakse maapinnal toimuvat rappelennult, sarnaselt suurematele kullilistele.
Keda punaselg-õgijad toiduks jahivad?
Väiksemate lindude puhul ikka väiksem saak: mardikad, kimalased, mesilased, parmud, ritsikad ja mõned isendid teisi ei jahigi. Harvemini täheldatakse selgroogsete jahti: pisinärilisi, värvulisi, konni või sisalikke.
Punaselg-õgijate vaatlused: LINK
