Haugi hammastest

Enviado por Looduskalender el Mié, 11/08/2021 - 12:12
Autorid

Foto Arne Ader

Haugipüük Lahepera järvel

Haugipüük Lahepera järvel ( www.loodusemees.ee )

Cuerpo

 

Haug, harilik haug ehk havi       Esox lucius

 

Selleks, et haug meie vetes ühe kilo raskuseks kasvaks, peab isend tarbima kuni kümne kilo jagu toitu ja mida suuremaks isend kasvab, seda suuremaks muutub toidutarve.

Kalamehed ootavad muidugi haugi sügisest võtuaega. Siis toimub püük peamiselt madalas vees, närbuva veetaimestiku vahel ja eelistatavalt valgel ajal sest ihtüoloogide teadmist mööda märkab haug vees saaki alla kolme meetri kauguselt (muidugi mõjutab seda vee läbipaistvus).

Haugid on erakliku eluviisiga. Röövkalaks on muutunud ka tänavuse kevade maimud, kes nüüdseks kasvanud pea kümne sentimeetristeks.

Aga haugi teravatest hammastest, mis on suunatud sissepoole, et saagi haaramisel jätta tollele väiksem põgenemise võimalus.

Teadma peaks, et haugidel vahetuvad ainult alalõua hambad, mis paistavad uudistajale alati erineva suurusega olevat. Haugi alalõua suusisene külg on kaetud pehme koega, kus näeme asendushammaste kõveraid hambaridu. Igal suuremal alalõua kihval on 2 kuni 4 asendushammast ja kui haugil mõni kihv peaks välja langema, kasvab kihvaks mõni asendushammas, mis alul „logiseb“, kuid ajapikku tihedalt alalõua külge kinnitub.

Tuletame meelde, et tänavu on haug meil aasta kala.

We use cookies on our website to support technical features that enhance your user experience.

We also use analytics & advertising services. To opt-out click for more information.