Koostas Marek Vahula
Rekord nr. 423 Narva juga
Nii Eesti, kui Baltimaade võimsaim on Narva juga, mis on oma IWC indeksi (5,8) poolest Euroopas 4. – 5. kohal.
Euroopa võimsaim (IWC 6,7) on Reini jõel Šveitsis olev Rheinfall, mille joaastangu kõrgus on kuni 24 m ja keskmine vooluhulk 370 m3 tunnis. Pea sama sageli on võimsama joa tiitlilt pakutud ka Islandil Jökulsá á Fjöllumi jõel asuvale Dettifossi joale, mis oma keskmiselt võimsuselt (IWC 6,3) jääb küll Rheinfallile alla, kuid tipphetkedel on peamiselt sulavetest toituva 45 m kõrguse Dettifossi võimsus konkurendi omast tublisti üle.
Narva nimi tuleneb ilmselt vepsakeelsest sõnast narva, mis künnist, lävepakku või kärestikku tähendab. Narva juga asub kohas, kus Kreenholmi saar (Varesesaar) jagab jõe kaheks – lääne- ja idapoolseks haruks. Läänepoolse joaastangu pikkus on 100 m ja kõrgus 6,5 meetrit. Idapoolse astangu, mis kulgeb diagonaalselt üle jõe, pikkus on 120 meetrit ja kõrgus samuti 6,5 meetrit. Jõe keskmine vooluhulk joaastangute kohal kokku on 400 m3/s, kuid kevadise suurvee aegu on see küündinud (1926. aastal) isegi kuni 2000 m3/s. 1955. aastal suleti jõgi Kreenholmi saarest pool kilomeetrit ülalpool tammiga ja jõe vesi suunati 2,3 km pikkuse ning 125 m laiuse derivatsioonikanaliga jõe Venemaa-poolsele kaldale Ivangorodis ehitatud 125 MW võimsusega Narva hüdroelektrijaama. Nüüd saab Narva joa ilu nautida vaid harvadel juhtudel suurvee aegu kui sanitaarveelaskudega lastakse läbi ülevoolupaisu kuni 200 m3/s. Võimsaimat juga toidab oma veega veerohke Narva jõgi ja ei ole üldsegi mitte imestada, et ta meil võimsaim juga on.
Video Narva joast 22.05.2019. Geoloog Kalle Suuroja kommentaar: LINK
Tumedad kihid koosnevad rauda sisaldavast mineraalist, heledad kvartsiidist (foto VikipeediA)
Rekord nr. 424 Eesti suurim rauamaagi leiukoht
Jõhvi rauamaak
1930-ndatel aastatel Eesti kaitseväe poolt läbi viidud magnetilise deklinatsiooninurga mõõdistamise käigus registreeriti Jõhvi lähistel põhja pool Toila teeristi Pühajõe ääres kahetipuline intensiivne magnetiline häireala.
Hiljem (1946) hakati seda ala, kus mõne kilomeetri ulatuses kõigub magnetvälja deklinatsioon ± 15°, nimetama Jõhvi magnetanomaaliaks.
Loodetavate rauamaagi lademete uurimiseks ja katseliseks kaevandamiseks loodi aktsiaselts "Magna", mis tegi anomaalialal ka täiendavaid magnetilisi mõõtmisi. Seejärel puuriti Toila teeristi lähedal põhja pool Narva maanteed kaks puurauku: 1937. aastal anomaalia läänepoolsele tipu kohal 505 m sügavune ja 1938. aastal eelmisest mõnikümmend meetrit lõuna pool 721 m sügavune. Puurmasin oli kohapeal olemasolevate väiksemate puuragregaatide detailidest kokku pandud. Teemantkroonid kõvades kristalsetes kivimites puurimiseks toodi Saksamaalt. Jõhvi anomaalia alal rajatud puuraugud olid esimesteks teemantkroonidega puuritust Eestis.
1937. aasta juulikuu Postimees kirjutab, et Jõhvis loodetakse 250 m sügavuselt kaevandada kuni 250 00 tonni 50%-list rauamaaki aastas. Pärast u 240 m paksuse settekivimite lasundi läbimist jõuti kristalses aluskorras järsult (70–90o) lasuvate gneissideni, milles oli magnetiitkvartsiidi ja rauarikaste gneisside vahekihte. Jõhvi I puuraugus olid rauarikkamad kihid 368–505 m sügavusel ja Jõhvi II 667–721 m sügavusel.
Aastatel 1968–1969 puuriti äsja käivitunud süvakaardistamise programmi raames eelnevalt geofüüsikaliste uuringutega täpsustatud kolme anomaalia (Pühajõe (läänepoolne), Voka (kirdepoolne) ja Oru (idapoolne)) piirkonnas 9 puurauku, millest 5 avasid magnetiitkvartsiite. Jõhvi rauamaagis on 30-60% magnetiiti ja selles omakorda lahustuvat rauda 20–30%, nii et tegu on küllatki vaese rauamaagiga. Samas on Jõhvi rauamaak kõrge (kuni 6%) mangaani sisaldusega. Teistest kasulikest elementidest on selles veel vaske, kroomi ja koobaltit. Maagi kvaliteeti alandab suhteliselt kõrge püriidi esinemisest tulenev väävli sisaldus. Tänapäevaste kriteeriumite kohaselt ei ole Jõhvi rauamaak tootmisväärne.
Kuna Jõhvi järsult lasuvaid Jõhni rauamaaki kihte on uuritud vaid vertikaalsete puuraukudega, siis puudub selge ülevaade maagikihtide ruumilisest paiknemisest ja ka kihtide tegelikust paksusest ning suurusest ja kvaliteedist. Selle probleemi lahendamiseks ja võimalike täiendavate maagiilmingute uurimiseks oleks vaja uurimistöid Jõhvi anomaalia alal jätkata.
Kuna Rootsi geoloogid avastasid, et Jõhvi magnetiitkvartsiite sisaldavatel kivimitel on mõningaid ühiseid jooni Rootsi ühe tuntuima maagirajooni Bergslageni kivimitega. Lisaks rauale sisaldavad sealsed kivimid kohati sulfiidseid mineraale, mille on tootmisväärses koguses vaske, kulda, hõbedat jne.
Suuresti Bergslageni fenomenist tulenevalt esitas Rootsis baseeruv rahvusvaheline ettevõte Geoforum Skandinavia AB koostöös Eesti Geoloogiakeskusega 2009. Aastal taotluse üldgeoloogilise uuringuloa saamiseks Jõhvi rauamaagileiukoha täiendavaks uurimiseks. Taotluse kohaselt oli kavas rajada 20 kuni 850 m sügavust puurauku. Settekivimid oli kavas läbida ühe vertikaalse puurauguga, mis aluskorda jõudes oleks jagunenud mitmeks erineva kallakuse ja suunaga haruks. Nii oleks saanud paremini määrata maagikeha lasuvust ja selle suhteid ümbriskivimitega. Kuid Eesti Keskkonnaministeerium lükkas taotluse tagasi ja seda põhjendusega, et projekt ei paku riiklikku huvi!
Kuid nüüd 10 aastat hiljem on vastloodud Eesti Geoloogiateenistus seadnud Jõhvi rauamaagileiukoha uurimise oma prioriteetide hulka ja lähiajal on kavas ka puurtöödega algust teha. Rauamaaki meil siin ja seaal ikka leidub ja ka suurim leiukoht on tuvastatud.
Uuringud kestavad: LINK
Rekord nr. 425 Sügavaim ürgorg
Eesti sügavaim ürgorg on Abja-Treimani ürgorg. Ürgorg saab alguse Abja-Paluoja lähistelt ja jõuab Liivi laheni välja Treimani küla juures ning on suudme lähistel üle 207 m sügav kuni kilomeeter lai aga täies ulatuses täidetud kvaternaari setetega.
Enam kui 60 km pikkune ürgorg tänapäevases reljeefis ei väljendu ja selle kulg on kindlaks tehtud puuraukudega. Abja-Treimani ürgorg on tekkinud juba enne viimast jääaega.
