Tutt-villpea kasvukohta pildistas LK-team
Fotod Arne Ader
Tupp-villpea Eriophorum vaginatum
Alates juunikuust ja juulis on viljunud tupp-villpead kõige märgatavamad – valgeid pahmakaid on rahvas kunagi Kalevipoja juusteks kutsunud.
Tupp-villpea tunneme lihtsalt ära sest ta on meil ainus villpeade hulgast kelle varre tipul on vaid üks tutt. Villpead jäävad rabamaastikel lihtsalt silma.
Ekslikult peetakse lõikeheinaliste villpeade viljatutte õisikuteks, aga õitsesid taimed juba aprillikuus ja olid vähemärgatavad.
Tupp-villpead kasvavad koos turbasamblaga, taludes happelist keskkonda. Näeme neid kasvamas ära kasutatud või põlenud turbaväljadel pea, et esimeste taimede ehk pioneerliigina. Nad aitavad oma kasvualal luua soodsamaid tingimusi järgmistele liikidele: tarnad, samblad, sookased...
Meie teisteks arvukamalt esinevateks villpeadeks on:
Ahtalehine villpea ( www.loodusemees.ee )
Ahtalehine villpea Eriophorum angustifolium
Ahtalehise villpea õievarre tipus näeme mitmeid valgeid tutte. Nemad kasvavad madal- ja siirdesoodes ning soostunud niitudel. Laialehist villpead kohtame Eestis hajusamalt kuigi tegu on üldlevinud taimega madal- ja siirdesoodes.
Alpi jänesvill
Alpi jänesevill Trichophorum alpinum
Alpi jänesevillal paistab õiekarvu vähem nad on õrnemad, kui tupp-villpeal ja lehvivad tuules. Kasvades raba, lodu ja siirdesoo metsades.
Niipalju siis arvukamalt esinevatest villpeadest ja nende erinevustest.
