Villad rabamaastikel

Postitas Looduskalender - N, 07.07.2022 - 10.10
Autorid

Tutt-villpea kasvukohta pildistas LK-team

Fotod Arne Ader

Image
kasvukoht
Sisu

 

Tupp-villpea                 Eriophorum vaginatum

 

Alates juunikuust ja juulis on viljunud tupp-villpead kõige märgatavamad – valgeid pahmakaid on rahvas kunagi Kalevipoja juusteks kutsunud.

Tupp-villpea tunneme lihtsalt ära sest ta on meil ainus villpeade hulgast kelle varre tipul on vaid üks tutt. Villpead jäävad rabamaastikel lihtsalt silma.

Ekslikult peetakse lõikeheinaliste villpeade viljatutte õisikuteks, aga õitsesid taimed juba aprillikuus ja olid vähemärgatavad.

Tupp-villpead kasvavad koos turbasamblaga, taludes happelist keskkonda. Näeme neid kasvamas ära kasutatud või põlenud turbaväljadel pea, et esimeste taimede ehk pioneerliigina. Nad aitavad oma kasvualal luua soodsamaid tingimusi järgmistele liikidele: tarnad, samblad, sookased...

Meie teisteks arvukamalt esinevateks villpeadeks on:

 

Ahtalehine villpea

Ahtalehine villpea ( www.loodusemees.ee )

 

Ahtalehine villpea       Eriophorum angustifolium

 

Ahtalehise villpea õievarre tipus näeme mitmeid valgeid tutte. Nemad kasvavad madal- ja siirdesoodes ning soostunud niitudel. Laialehist villpead kohtame Eestis hajusamalt kuigi tegu on üldlevinud taimega madal- ja siirdesoodes.

 

Alpi jänesvill

Alpi jänesvill

 

Alpi jänesevill        Trichophorum alpinum

 

Alpi jänesevillal paistab õiekarvu vähem nad on õrnemad, kui tupp-villpeal ja lehvivad tuules. Kasvades raba, lodu ja siirdesoo metsades.

Niipalju siis arvukamalt esinevatest villpeadest ja nende erinevustest.

Kasutame veebilehel nn Cookie´sid, et toetada tehnilisi funktsioone ja pakkuda sellega paremat kasutajakogemust.

Kasutame ka andmeanalüütikat ja reklaamiteenuseid. Klõpsa nupul Rohkem teavet, kui tahad lähemalt teada.