Näsiniin

Harilik näsiniin       Daphne mezereum

Näsiniint peame lihtsalt tundma sest mürgine on kogu taim ja tosinast punasest viljast piisab inimese tapmiseks.

Harilik näsiniin kasvab hajusalt kõikjal Eestis ja taime viljad valmivad. Kasvukohtadeks segametsade alusrinne, aga sageli ka soostunud võsastikud. Taim eelistab viljakaid ja lubjarikkaid muldi.

Näsiniine kollakashalli koorega põõsas on väheharunev ja võib sirguda kuni pooleteise meetriseks.

Taime pikliksüstjad lehti märkame põõsa ladvas kimpudena, aga varrel hõredalt.

Ovaalsed luuviljad on kenad ja erksavärvilised kinnitunud võrse ligi ning lehekimbu alla. Looduses märkame silmapaistvaid mürgimarju juba kaugelt.

Tõsisema mürgistuse võib tekitada isegi paari marja manustamine. Teadma peaks, et viljade maitse olevat suisa jälk.

Kuid nahalöövet võivad tekitada nii näsiniine puit, koor, kui lehed. Seega oleks õigem näsiniin üldse puudutamata jätta.

Aga ometi kaovad põõsastelt näsiniine viljad, mida linnud saavad süüa sest veidi aja möödudes seeme väljutatakse linnu seedekulglast koos väljaheitega ehk nõnda laiendab näsiniin ka oma leviala.