Kevadine seahernes

Kevadine seahernes        Lathyrus vernus

Kevadise seaherne õitsemine jääb samasse aega nii võsa- kui kollaste ülastega ja nende kasvukohad võivad olla sarnased: viljaka pinnasega leht- või segametsades, puisniitudel või parkides.

Juunikuus kui taim on ära õitsenud, jääb ta rohurindes pea märkamatuks, hoolimata sellest, et kevadise seaherne lehed püsivad rohelistena sügiseni.

Liblikõielise taime vars püsib püstisena ja tema lehtedel puuduvad nn köitraod, mis aitaksid teiste taimede najal kasvamist (kõik teised seaherned õitsevad hiljem ja kasutavad köitraagude abi).

Taime kasvukõrgus jääb üldjuhul alla poole meetri. Koheselt hakkavad silma pikalt teritunud tipuga paarissulgjad liitlehed sest nimetatud võivad sirguda kuni kaheksa sentimeetristeks. Kandilisele taimevarrele kinnituvad väikesed abilehed.

Kevadine seahernes kasvab sagedamini hõredate puhmikutena. Taimel on jäme ja harunenud risoom, mille abil paljunetakse ning risoomi on juba möödunud aastal salvestunud kevadiseks õitsemiseks tarvilikud varuained.

Kevadise seaherne õied muudavad värvi kogu õitsemis ajal: puhkemise aegu lillakad või roosakad, omandades hiljem sinaka tooni, aga muutuvad helesiniseks alles õite kuivades.

Putukatele pakutakse nektarit, aga püsib kenana ka lillevaasis.