Kuldnokk Sturnus vulgaris
Kui meil pesitsenud kuldnokad on juba oma talvitusaladel Belgias ja Hollandis, siis läbirändavaid kuldnokasalkasid, kes meile saabunud nii põhja- kui ida suunalt, märkame kuni siseveekogude jäätumiseni või suurema lumesajuni, mis maapinna valge vaibaga katab.
Läbirändavaid kuldnokki märkame päevasel ajal. Haruldaselt heade lendajatena võisteldakse värvuliste seas omasuguste pääsukestega, sest isegi tuhande kilomeetrine päevaränne soodsate ilmadega ei ole rändel haruldane. Nende lennupilt on kiire ja sirgjooneline, jättes sellise kolmnurkse mulje.
Kuldnokad
Alates hilissuvest paistab kuldnokkade seljasulestik pruunikamana: nn talvesulestikus puudub metalne läige ja ka valgeid tähne paistab lindude külgedel olema rohkem. Tänavuste noorlindude sulestik paistab vanalindudega võrreödes veidi heledamana – pigem hallikaspruunina. Emaslinnu reedab nokatüviku roosa või kollakas värvus, mis on isalinnul sinakas.
Väljaspool pesitsusaega on kuldnokad segatoidulised: toitutakse puude pungadest, veel puudele jäänud ilupuude väikestest viljadest, aga maapinnalt leidub veel loomset söödavat. Ööseks kogunetakse kas suurematesse roostikesse või hea toitumispaiga lähedal kasvavatele suurematele puudele.
Olenevalt talve karmusest võib meile talvituma jääda kuni tuhatkond koldnokka. Nemad toiduga ei pirtsuta, sest hästi sobivad lindude toidumajast maapinnale pudenenud päevalille seemed ja muidugi otsivad linnud inimeste toidujäätmeteid…
Kuldnokkade vaatlused: LINK
