Suitsupääsuke Hirundo rustica
Pesitsemisega alustasid putuktoidulised suitsupääsukesed tänavu juunikuus. Emaslind muneb sagedamini pesasse neli või viis muna, harva rohkem. Pääspojad koorusid kahe kuni kahe ja poole nädalase haudumisaja järel ja see olenes ilmastikust. Pesapoegade aeg jäi tänavu vähemasti kolme nädala pikkuseks enne kui pesast välja lennati. Päevasel ajal istusid noorlinnud sageli elektritraatidel.
Kuid lühikeste sabasulgedaga suitsupääsukeste noorlinde võib kogenematu vaatleja segi ajada räästapääsukestega, kellel sama lühike, aga vähem harkis saba (leia suitsupääsukeste noorlinnud Arne pildilt).
Suitsupääsukesed
Mingi osa vanalinde asusid uuesti pesitsema.
Mittepesitsevad vanalinnud ja esimese kurna noorlinnud hakkasid juulikuu lõpupoole salkadesse kogunema. Sellised salgad veedavad ööd suuremate järvede, jõgede ja merelahtede kaldaroostikes või põõsastikes.
Augusti lõpul, septembrikuu alul kenade ja tuulevaiksete hilissuviste ilmadega kohtame enne päikeseloojangut suitsupääsukesi kõige arvukamalt, sest meile on jõudnud kohale ka põhjapoolsemad pesitsejad ja siis võib mõnda ööbimispaika koguneda kuni tuhatkond suitsupääsukest. Veekogude läheduses on õhk soojem ja putukaid rohkem. Hulgakesti ollakse paremini kaitstud vaenlaste eest, sest alles lennuvõimestunud noorlinnud võivad osutuda kergeks saagiks kas raudkullile või lõopistrikule.
Lõopistrik
