Fotod Arne Ader
Karvane viirpuu
Viirpuud Craetagus
Viirpuud ongi üks liigirohkeimaid taimeperekondi maailmas. Liike arvatakse olevat üle tuhande ja neid tekib pidevalt juurde.
Kuidas siis uued liigid tekivad? Viirpuud ristuvad omavahel kergelt, andes kahe liigi raskesti määratavaid ehk siis vahepealsete tunnustega järglasi. Mõned nendest ongi Eestis tekkinud ning levinud ehk ongi ainulaadsed maailmas. Sellisteks on Saaremaa viirpuu ja Viidumäe viirpuu.
Parkides ja aedades kasvavaid liike on juba üle kuuekümne - tuntum nendest karvane viirpuu.
Looduses kasvavad viirpuud enamalt jaolt kõrge põõsana, harvemini madala puuna. Viirpuude koort, võrseid ja pungi himustavad nii metskitsed, jänesed, kui pisinärilised ning sarnane „pügamine“ muudab põõsad aasta-aastalt aina tihedamaks. Harilik viirpuu on nendest kõige tavalisem.
Eesti lääneosas kasvab looduslikult kümmekond liiki. Kasvukohtadeks metsaservad ja -lagendikud, loopealsed või ilmestavad meie saarte kiviaedade veeri. Viirpuud edenevadki hästi lubjarikastel muldadel ning päikesepaistes.
Viirpuude õunviljad on suured, aga veidi jahuse maitsega. Ühest suurtest luuseemnetest hoolimata võiks küpseid vilju mõnusalt nosida. Muiste andis rahvasuu neile jahumarjapuu nime.
Karvane viirpuu
