Fotod Arne Ader
Hõbekajakad ja kalakajakad põllul
Kalakajakas Larus canus
Hõbekajakas Larus argentatus
Põllul kajakaparve toitumas kohates võime vaid imestada - sarnas välimusega linnud, aga osad nendest paistavad poole suuremad olevat. Milles asi?
Kalakajakad ongi sarnastest hõbekajakatest pea poole väiksemad, kuid nimetatud liigid saavad sügisesel ajal seltsis toitudes üpris sõbralikult läbi.
Vaid pruunikirju sulestikuga noorlindudel on keerulisem vahet teha sest nende sulestik areneb täielikult vanalinnu sulestiku sarnaseks alles neljandal eluaastal.
Vaatame veidi tähelepanelikumalt kalakajakaid ja selleks jagub veel võimalusi nii rannikul, kui sisemaal. Kalakajakate kehapikkust ületab veidi neljakümmet sentimeetrit, kaal poole kilo ringis ning tiibade siruulatust meetri jagu.
Hõbekajakatel on kehapikkust kuni viisteist sentimeetrit rohkem, kuid kaaluvad kalakajakatest paar, kolm korda rohkem. Isaslinnud, emaslindudest suuremad ning suuremate isendite tiibade siruulatus võib küündida pooleteise meetrini.
Kokkuvõtvalt: need liigid on sarnase sulestikuga, kalakajakas on hõbekajakast väiksem, ümarama pea ning peenema nokaga. Talvesulestikus võime märgata vanalindude peal ja kaelal tumehalle triipe, mis Arne pildil päris hästi näha.
Lennupildis märkame kalakajakate musti tiivaotsi.
Kalakajakate vanalindudel on noka- ning jalgade värv kollakasroheline. Silmad punased, tumepruuni iirisega. Noorlindude nokk sarvevärvi, musta tipuga, jalad hallikasroosad ning silmavärv pole veel punaseks muutunud. Teise talve noorlindudel märkame tiivapealsetel juba sinakashalli (vaata fotot loo lõpus).
Kalakajakad liiguvad kogu novembrikuu vältel, kehvamate ilmade saabudes oma talvitusalade suunas. Meile jääb talvitujaid sõltuvalt talve karmusest tuhatkonna ringis vahel rohkemgi.
Kalakajaka vaatluseid: LINK
Kalakajakas
