Koostasid ning pildistasid Laine ja Vello Keppart
Sellest pilvest oodatud vihma ei tulnud
Kuni reedeni kippus kuumus liiga tegema. Päevased õhutemperatuurid tõusid varjus 26…28 kraadini ja taimedeta mulla pinnal mitmel päeval üle 50 kraadi.
Ööd olid samal ajal siiski üsna jahedad ja sooja mõõdeti õhus 9-13 kraadi. Nädala lõpus muutus ilm tuuliseks ja päevasooja jäi korrast vähemaks.
Laupäeval tõusis veel maksimaalne õhutemperatuur 23 kraadini, pühapäeval aga ainult 16 kraadini. Põud jätkus. Mõnel päeval ilmusid küll vihmapilved taevasse, kuid andsid siinkandis ainult mõne tiba vihma, tehes asfalti kohati linnas ja selle ümbruses märjaks või vihmapiiskadest kirjuks. Kruusateed tolmasid edasi. Sademetemõõturid ei registreerinud nii väheseid hulki.
1. juunil alustas kerahein õitsemist, samal päeval kohtuti rändliblikaga — ohakaliblikaga. Pikka aega püsinud kuiva tõttu jäi hein (eriti kõrreliste rohke) hõredaks ja madalaks, esimese niite heinavaalud olid õhukesed.
Ristikulehed vajusid päeval longu, mitmetel taimeliikidel tõmbasid kuivuse ja kuumaga lehed kokku ning rulli.
Suvinisu vihma ootel
Suviteraviljaorastel muutusid alumised lehed korrast rohkem kollasteks. Suvirapsil oli arenenud juba 2-5 pärislehte. Põua tõttu olid suvirapsipõldudel jäänud kõrgemad kuivad kohad väga hõredaks.
30. mail alustas õitsemist rukis
Taliteraviljad kannatasid tänu sügavale ulatuvale juurekavale põuast vähe ja arenesid kuumade ilmadega kiiresti. Talirukis alustas nädala algul õitsemist, talinisul algas pea loomine. Nimetatud arengufaasid saabusid tavapärasest ligikaudu kaks nädalat varem.
30. mail alustasid õitsemist kibuvitsad
Oli sirelite õitseaeg. Harilik sirel juba lõpetas nädala teisel poolel õitsemise, aga tema sordid ja teiste sireliliikide õitsemine jätkus nädala lõpuni. Õitsemist alustasid kibuvitsad, vaarikad, ebajasmiinid ja viirpuud. Pilku püüdsid kuivades kasvukohtades erkkollaste õitega nõiahambad, rohumaadel valendasid härjasilmad. Põlistel metsaaladel õitsesid kuldkingad.
Õitsev nõiahammas
Härjasilmad ristikupõllul Kareda külas Järvamaal
Kuldnokkade pesakondi oli kõikjal lendamas näha. Künnivareste kolooniad olid väga lärmakad, pojad lennuvõimestusid ja hakkasid pesadest lahkuma.
Pedja jõe kaldataimestiku ja vee kohal oli näha massilist vesineitsikute lendlust.
Jõgeval, 6.6.2016.
