Suur-kiirgliblikas Apatura ilia
Tänavu on kiirgliblikatele sobiv suvi ja kes märganud, võivad kinnitada, et vaatepilt jääb meelde.
Liblikate tiibade siruulatus küünib kaheksa sentimeetrini. Mustjaspruunidel tiibadel valge muster, tiivaservad õrnalt oranshi ja sinise kirjega ning oranshiga piiratud silmatähnid.
Ainult isasliblikate tiivad „kiirgavad“ sinakasvioletselt, aga sedagi vaid sobiva valguse ja nurga alt vaadates. Muidu on tiivakiri nii emas- kui isasliblikatel sarnane.
Tegu on võimsate lendajatega, kes lennus olles oma suurtel tiibadel sageli planeerivad.
Kus suur-kiirgliblikaid kohata võime?
Tähelepanelikum võiks olla tammede kasvualal, samuti valgusrikastes lehtmetsades ka parkides ja kalmistutel pole tähelepanuväärsed liblikad välistatud.
Miks me vaadeldavaid nõnda harva nägema trehvame sest lenneldakse puude latvade kõrgusel ja toitutakse käärivast lehtpuumahlast seega on neil maapinnale asja harva.
Kui aga liblikas peaks laskuma maapinnale või metsasihile mineraalaineid manustama, siis sagedamini mõne porilombist lähedusest. Maapinnal saame vaadelda toimetavat kiirgliblikat kogu tema kauniduses kaasa arvatud halli-pruuni kirjaga alatiibu.
Lennuaeg kestab augustikuu alguseni.
Suur-kiirgliblikas
