VIDEO: pruunkarude sügisesest elukorraldusest

Eingereicht von Looduskalender - Mi., 09.09.2020 - 14.14
Autorid

Video salvestas Ahto Täpsi

Bild
Pruunkaru
Textkörper

Pruunkaru

 

Pruunkaru ehk karu      Ursus arctos

 

Umbes poolteise kuu pärast liiguvad pruunkarud oma nn tuumikaladele kuhu jäädaksegi talvituma, aga seni kestab suurtel loomadel tõsine nuumaaeg ehk valmistumine talveks.

Näha on veel koristamata kaerapõlde, jahimeeste söödapõllud jäetaksegi koristamata. Sageli jäävad loomad päevaseks ajaks viljapõldude lähedastesse metsatukkadesse ja põldude läheduses viibitakse viljakoristuse lõpuni. Söömale siirduvad vanaloomad pimeda saabudes, aga kärsituid noorloomi võib vahel põldudel märgata juba õhtu hakul.

Pohlad on meie metsades pea täisküpsed, varsti on karudel asja ka jõhvikasoodesse, sarapikes räsitakse puid ja otsitakse pähkleid. Vanaloomad tunnevad hästi vanade talukohtade õunaaedu oma territooriumil, kus kasvab sageli ka kreegi- ja ploomivõsa.

Aastas võib täiskasvanud loom süüa kuni seitsesada kilo õunu ja marju. Venemaa Karjala mahajäetult seisvates külades on teadlased aastaid uurinud pruunkarude tegevust õunaaedades. Sügisel tarbib täiskasvanud pruunkaru umbes 20 000 kilokalorit päevas ehk teisisõnu umbes nelisada küpset õuna, mis annab ööpäevaga kehakaalule nelisada grammi lisa. Õunaaedade lähedusse jäädakse kuniks küpseid õunu jagub ja lahkutakse vaid häirimise puhul.

Sügisene toidulaud ongi pruunkarudel 90% ulatuses taimne ja vaid vähene osa metsast leitud raibe, näiteks jahipraak. Nädala pärast algab põdrajaht ja leitud suure looma korjuse juurest karu ilma põhjuseta kaugele ei lähe ja enne lahkumist kaetakse korjus metsaprahiga. Samuti käiakse läbi oma territooriumi jahimeeste soolakud ja söödaplatsid.

Üksikult liiguvad ringi täiskasvanud isasloomad. Emasloomade kodupiirkonnaks hinnatakse umbes 30 km2-le ka koos tänavuste poegadega, kellega koos muidugi talvituma jäädakse. 

Sekeldusi ja pahandusi korraldavad peamiselt noored, praeguseks üle pooleteise aasta vanused karud sest nemad alustasid täiesti iseseisvat elu hiliskevadel enne emaslooma innaaega ja ümbritsevas maailmas jätkub, mida uudistada. Noorloomad eristuvad oma mustjaspruuni kasukaga vanaloomadest, kelle kasukavärv on karupruun. Tuletame meelde, et karujaht algas 1. augustil, mis muutis suured loomad tüki maad ettevaatlikumaks.

Kuidas on lood mesilate rüüstamisega? Täiskasvanud, inimpelglikud vanaloomad üldjuhul elamute lähedusse ei tüki, aga noored uljaspead võivad „sigadusi“ korraldada küll eriti kui ringihulkujad on paaris. Rändmesilad, mis kanarbikukorjele viidud on nüüdseks piiratud elektrikarjustega, mis karud „linnumagusast“ päris hästi eemal hoiab.

Novembri alul vaatleme, kuidas tegutsevad pruunkarud juba oma talvitumise aladel.

 

Wir verwenden Cookies auf unser Webseite um die Benutzererfahrung zu verbessern.

Wir verwenden außerdem Dienste zur Analyse des Nutzerverhaltens und zum Einblenden von Werbung. Um weitere Informationen zu erhalten und ein Opt-Out-Verfahren einzuleiten klicken Sie bitte auf „Weitere Informationen“.